Eesti välisminister Liimetsa ja Vene välisminister Lavrovi telefonivestlus keskendus kahepoolsetele suhetele ja rahvusvahelisele olukorrale
„Eesti ja Venemaa on naabrid ja seetõttu tuleb meil teineteisega suhelda. Olgugi et meil on omavahel erimeelsusi ning meie arvamused lahknevad paljudes küsimustes. Telefonikõnes tõstatasin olulise kahepoolsete suhete teemana 2014. aastal meie riikide vahel sõlmitud piirilepingu ratifitseerimise küsimuse, millega Eesti ametis olev valitsus on avaldanud valmisolekut edasi liikuda. Jõustunud piirileping annab Eestile ja meie liitlastele väga olulise kindluse. See puudutab nii meie julgeolekut kui ka võitlust organiseeritud kuritegevuse, narkootikumide ja salakauba liikumise ning inimkaubandusega. Leidsime, et konsultatsioone tuleb jätkata,“ ütles välisminister.
„Mitmed Eesti ja Venemaa jaoks olulised lepingud on veel valmimisjärgus ning nendega on samuti vaja edasi minna. Näiteks maanteetransporti puudutavad kokkulepped, pensionikindlustust käsitleva koostöö muutmine, tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping ning samuti vajavad muutmist raudteelepingud,“ lisas ta.
Mõlemad ministrid leidsid, et Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö on olnud edukas. „Siinkohal annab hea võimaluse piiriülese koostöö uue programmiperioodi (2021–2027) praegu toimuv planeerimine ja sisustamine. Seda arvestades tegin ettepaneku mõelda koostöö elavdamisele keskkonna- ja kliimaküsimustes,“ rääkis minister Liimets.
Rahvusvahelistes suhetes on Eestile oluline rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse ja inimõiguste austamine. „Väljendasin Vene kolleegile tõsist muret sõjalise eskalatsiooni pärast Ukrainas ja selle ümber. Pean oluliseks, et Venemaa täidab endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ning pingutab olukorra rahumeelse lahendamise nimel,“ kinnitas Eva-Maria Liimets.
Riigikogu liige Urmas Reinsalu (I) oli Liimetsa räägitu suhtes kriitiline. "Võtame kokku: piirilepingu puhul nõuab Venemaa, et me ei viitaks Tartu rahule, muudaks oma sisepoliitikat nii, et Venemaa saaks oma mõju Eesti üle laiendada ja mis kõige alandavam, lõpetaks “ajaloo võltsimise” ehk kehtestaks enesetsensuuri Eesti okupeerimise ja õigusliku järjepidevuse teemadele," kirjutas ta ühismeediasse.
"Piirilepingu hind on siis sellist nõudmiste paketti vaadates ise olemine. Mul on võimatu ette kujutada, et taolistele nõudmistele otsa vaadates saaks selles küsimuses konsultatsioone jätkata. Kellel niisugustes küsimustes aruteluks Venemaaga on Eestis mandaat?" lisas Reinsalu.
Minister Eva-Maria Liimets tutvustas telefonikõnes ka Eesti taotlust saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks, kus Eesti soovib edendada riikide teaduskoostööd ning aidata kaasa Arktika kestliku arengu tagamisele.
Eesti ja Venemaa välisministrid kohtusid viimati 2015. aastal.
