Viimased viis aastat kaitseväes ajateenijate seas rahulolu-uuringut läbi viinud kaitseväe akadeemia uuringute koordinaator Eleri Lillemäe kommenteerib, et ajateenistusse tullakse üha nooremalt, enamasti kohe pärast keskkooli.

„Kui aastal 2016 oli veerand neid, kes olid umbes 19-aastased, siis nüüd oli neid 57 protsenti,” kirjeldab Lillemäe suurt muutust ajateenijate vanuses.

Mida nooremalt ajateenistusse minnakse, seda rohkem sellega ka rahul ollakse. „Loomulikult on see parem ära teha siis, kui on mugav,” sõnab Tartu Ülikooli sotsioloog ja ühiskonnateaduste instituudi analüütik Juhan Kivirähk. Vastumeelsem on teenistus neile, kes Kivirähki sõnul on enne lõppu nii-öelda kätte saadud. „Kahekümne viie-kahekümne kuue aastaselt on inimesel perekond olemas,” lausub ta. Seetõttu on teiste kohustuste kõrvalt ajateenistusse ka tülikam minna.

Niisiis sõltubki hinnang ajateenistusele üldiselt eelnevast hoiakust. Need, kes lähevad sinna vastumeelselt, on kohustuse suhtes märksa kriitilisemad ka kogu ajateenistuse vältel. Või nagu sõnab Kivirähk: „Küll on maa külmand ja kärss kärnas.”

Lillemäe lisab, et need, kes ka saavad teenistuse jooksul midagi, on ka rohkem sellega rahul. Olgu selleks parem juhtimisoskus, nooremallohvitseri auaste või parem füüsiline vorm.

Lillemäe toob välja huvitava fenomeni: kutsealuste tervis oleks aastast-aastasse justkui halvem, kuid ajateenija ise hindab oma tervist ja füüsilist vormi iga aastaga aina paremini. Võimalik, et kaitseväesse kutsutule tundub see nii, kuna ühiskonnas liigutakse üleüldiselt vähem ning siis tundub inimesele teistega võrreldes, et ta teeb rohkem trenni.

Aga kas ajateenijate tervis on siis parem või mitte? Lillemäe ütleb, et kaitseväe üldfüüsilise testi tulemused aastate läbilõikes märgatavalt muutunud ei ole. Nagu ikka – ajateenistuse lõpuks suudetakse rohkem kui alguses.

Mullu pidi ajateenistus esimest korda ka välja nägema nagu töö: kel päevased tegevused tehtud, võis õhtul kasarmust koju minna. Lillemäe sõnul ootasid uuringu tegijad pikisilmi, et saaks ka selle muudatuse mõju uurida – terve plokk oli küsimustikus selle osa kohta valmistatud. Aga uutmoodi ajateenistust saadi vaid umbes kuu aega katsetada. Tuli eriolukord ja ajateenijad jäeti kasarmutesse.

Koroonapandeemia mõju kajastus mullustel ajateenijate arvamuses läbi mure. „Eelkõige oli mure nende lähedaste ja koduste pärast,” sõnab Lillemäe. Eraldi toodi välja ka mõni isiklik sündmus, näiteks lähedase matus, kuhu ei saadud minna.

„Selle aasta ajateenijatel on olukord pisut teistsugune, eelmise aasta ajateenijad lõpetasid maikuus,” sõnab Kivirähk, et pandeemia mõju ja ühiskondlik väsimus kajastuvad tõenäoliselt rohkem ja tugevamini nendel ajateenijatel, kes lähevad reservi tänavu suvel. „Selle aasta tulemused saavad kindlasti olema erinevad,” lisab Kivirähk.