"Praegu näeme, et enamuses suurtest linnadest viiruse hulk reovees on natukenegi vähenenud," kirjeldab TÜ antimikroobsete ainete professor Tenson.

Samas ei tasu unustada, et üldised nakatumisnäitajad on kõrged. "Mullu novembris rääkisime paarisaja uue nakatunu puhul, et oi kui kõrge. Praegu me pole sel tasemel. Võrreldes sügisega leiud oluliselt kõrgemad." Ta nendib, et kuigi näidud lähevad allapoole, hõiskamiseks veel põhjust pole.

Reoveeuuringuga jälgitakse sedagi, kas kuskil Eestis hakkab tekkima piirkondi, kus puhang taandumas. "Kui Eesti kaarti vaatame, siis ka sel nädalal veel pole. Paraku kaart suuresti punane."

Suurem plaan lähiajal on seegi, et hakata reovee põhjal määrama erinevaid viirusetüvesid. Teatavasti on Eestiski levimas nii Suurbritannia kui Lõuna-Aafrika Vabariigi tüved. "Kui peaksid tekkima ka uued tüved, suudaksime reovee järgi neil silma peal hoida. See on väga oluline, kuna eksperdid arutavad, et võib-olla tekib mõni tüvi, mis vaktsiinidest mööda pääseb. Selleks oleks vaja kiiresti valmis olla ja hoida olukorral silma peal."

Tenson räägib erisaates lähemalt, mis on eelduseks, et tüvesid saaks määrata. Samuti pikemalt värsketest uuringutulemustest.