BLOGI ja VIDEO | Jaak Aab: eesmärk on jõuda jaanipäevaks normaalse elu juurde
(237)
Pressikonverentsil osalesid riigihalduse minister Jaak Aab, peaminister Kaja Kallas, tervise- ja tööminister Tanel Kiik, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Juttu oli nii uuest vaktsineerimise projektijuhist kui ka piirangute järk-järgulisest leevendamisest.
Riigihalduse minister Jaak Aab kiitis valitsuse pressikonverentsil Eesti inimesi, kes on kenasti koroonapiirangutest kinni pidanud, sest nakatumiskordaja R on langenud alla 0,8. Aab toonitas, et kui kogu ühiskond jätkub sama mõistlikul kursil, siis alanevad peagi ka ööpäevased nakatumisnäidud ja haiglaravi vajavate inimeste hulk.
“Eesmärk on jõuda jaanipäevaks sinna, et elame suhteliselt normaalset elu,” andis Aab suunise piirangute leevendamiseks.
Praegu on koroonapiirangud kehtestatud kuni 25. aprillini. Aab ütles, et sealt edasi piirangute leevendamine sõltub nakatunute arvust ja -kordajast ning haiglate olukorrast. Tema sõnul peab piiranguid leevendama järk-järgult, täpsem arutelu toimub sel teemal valitsuses järgmisel nädalal.
Aab rääkis ka “Valgest raamatust”, mis on kriisist väljumise strateegia ja mida peaminister Kaja Kallas tutvustas täna hommikul ka riigikogu ees. Aab ütles, et see on kokkulepe, kuidas lähi- ja pikemas perspektiivis pandeemia mõjudega hakkama saada.
Kaja Kallas nimetas “Valget raamatut” arutelu alusdokumendiks. See tähendab, et dokument läheb avalikule arutelule, et kõik organisatsioonid ja huvigrupid saaksid teha sinna ettepanekuid. Kallas selgitas, et nii luuakse süsteem, mille järgi pannakse paika kolm ohutaset, et kõik organisatsioonid, ettevõtted ja inimesed ise saaks muuta vastavalt olukorrale oma käitumist.
Uus vaktsineerimise projektijuht
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik rääkis, et peagi saab hakata rääkima piirangute leevendamisest, sest lisaks muule on hakanud vaikselt langema ka haiglaravi koormus. Ta rõhutas, et see on endiselt siiski väga kõrge ning et haiglad peavad veel pikalt keskenduma COVID-patisentidele.
Kiik rääkis ka vaktsineerimisest. Ta ütles, et arvestades seda, et üle viiendiku täiskasvanud elanikkonnast on saanud vaktsineerimise võimaluse ning et iga kuuga kasvab ka haiguse läbipõdenute ja seega antikehadega inimeste arv, siis oleme poolel teel karjaimmuunsuse saavutamisel.
Kiik märkis, et teises kvartalis kolmekordistuvad riiki saabuvad vaktsiinide kogused. Ta lisas, et tarnegraafikud on olnud hektilised. Seda arvesse võttes otsitakse praegu vaktsineerimise projektijuhti, kes aitaks lahendada vaktsineerimiskeskuste avamise küsimusi ja vaktsiine vajadusel ümber suunata erinevate maakondade ja vaktsineerijate vahel.
Kiik sõnas, et see ei pea olema tervisevaldkonna inimene, kuid ta peab teadma selle valdkonna loogikat ja kiiresti oma töösse sisse elama. Ta ütles, et on juba vestelnud sel teemal mõne inimesega. Tööst on juba ära öeldud või palutud mõtlemisaega. Sellegipoolest sõnas Kiik, et see inimene peaks paika saama lähinädalatel.
Küsimused seoses AstraZenecaga
Kiik rääkis, et osales eile Euroopa terviseministrite nõupidamisel, kus arutati AstraZenecaga seotud küsimusi. Ta kinnitas, et kõigi riikide ootus on, et sõnum selle tootja vaktsiini kohta oleks üheselt mõistetav. Praegu käituvad eri riigid AstraZenecaga erinevalt, kuid Kiige sõnutsi tahavad kõik Euroopas jõuda ühisele seisukohale, sest riikide erinevad soovitused tekitavad inimestes segadust.
Praegu aga Kiige kinnitusel Euroopas ühist seisukohta ei ole ja Eesti lähtub immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusest kasutada AstraZeneca vaktsiini 60-aastastel ja vanematel.
Sellest hoolimata on plaan siiski AstraZenecaga pooleliolevad vaktsineerimiskuurid lõpetada. See tähendab, et kes on juba esimese doosi AZ-d kätte saanud ja terviserikkeid tekkinud ei ole, siis need peaksid sama tootja vaktsiiniga tegema ka teise süsti, sest pole alust arvata, et tõsised kõrvaltoimed tekiks sel juhul pärast teist doosi, rääkis Kiik.
Uued toetusmeetmed
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles, et valitsus kiitis heaks ettevõtluse abipaketi. Sellest 19 miljonit läheb jaekaubanduse toetuseks ja 25 miljonit turismisektorile. Toetus on sihtgrupipõhine ja seotud ettevõtte enda käibelangusega, ütles ta. Sutt lisas, et maksimaalne toetus ühele ettevõttele on 300 000 eurot ja taotleda saavad ka need, kes on ka varem kriisitoetusi saanud. Nobedate näppude vooru Suti sõnul enam ei kasuta.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo rõhutas, et enda ja oma lähedaste heaolu toetamine on praegu väga oluline. Kolmandik elanikkonnast on kõrgendatud stressis, pooled elanikkonnast kogevad vaimset kurnatust, rääkis ta ja lisas, et oluline on kasutada eneseabi mehhanisme nagu näiteks peaasi.ee. Lisaeelarve toel suurendatakse perearstide teraapiafondi.
