Kallase sõnul avaneb täna avalikule kooskõlastusele saadetud ja ka riigikogule esitatud kavas laiem plaan, kuidas võiksime edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada, ning ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, iga inimene, organisatsioon ja ettevõte.

"See on suur pilt, mille joonistame lõpuks koos kokku. Me tahame jõuda olukorda, kus ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab selleks, et ohutase ei tõuseks punaseni," ütles Kallas.

Hetkeolukorra hindamiseks võetakse kasutusele neljaastmeline riskitasemete süsteem. Rohelise, kollase, oranži ja punase värviga tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset, mille puhul kirjeldatakse indiviidi- ja organisatsioonitaseme ning riigi võimalikke tegevusi koroonaviiruse leviku piiramisel.

Riskitaset arvestades saavad eri valdkonnad luua oma tegevusala eripärast lähtuvaid käitumisjuhiseid ja -soovitusi, et inimeste tervis oleks parimal moel kaitstud ning vajadus valitsuse kehtestatavate piirangute järele väheneks. Muu hulgas on kirjeldatud ka piirangute tüübid, mida valitsus riskitaseme muutudes kaalub.

Oodatakse inimeste ettepanekuid

Peaministri sõnul ei ole eesmärk tekitada olukorda, kus valitsus seab inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttel tingimusi.

Kallase sõnul käivitab riigikantselei seega suure aruteluprotsessi, et kõik sektorid, mida senised piirangud on puudutanud, saaksid välja pakkuda oma ettepanekud lahendusteks – mida saab iga valdkond, iga organisatsioon, iga inimene ära teha selleks, et viiruseohtu vähendada.

"Nii astume koos olulise sammu, et edaspidi vältida vajadust ühiskonna lukku keeramiseks ning hoida Eesti elu, Eesti majandust ja Eesti inimesi," lausus ta.

Kava näeb ette kuus eesmärki, millest valitsus koroonaviiruse leviku olukorra ohjamisel lähtub. Dokumendi kohaselt on eesmärgiks kaitsta Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise eest, kindlustada Eesti lastele võimalus omandada kvaliteetne haridus, leevendada pandeemia mõju Eesti majandusele ja tööhõivele, toetada Eesti kultuuri kestlikkust, toetada Eesti inimeste vaimset tervist ning hoida piiriülene liikumine võimalikult avatud.

Koroonaviiruse tingimustes ühiskonnaelu korraldamise kavas on kirjeldatud ka viiruse leviku tõrjumiseks ja sotsiaalmajanduslike mõjude leevendamiseks mõeldud lühiajalised tegevused, mis algatatakse juba sel aastal ja mida rahastatakse valdavalt tänavusest lisaeelarvest, ning pikemaajalised tegevused, mille ellu viimiseks ja soovitud tulemuseni jõudmiseks võib kuluda mitu aastat.

Dokumendis kirjeldatud põhimõtetest ja riskitasemetest lähtub ka piirangute leevendamise kava, mille valitsus paneb koostöös teiste riigiasutustega paika järgmisel nädalal. Piirangute leevendamise kava näeb eri riskitasemete puhuks ette piirangud ja leevendused, mida valitsus kaalub näiteks kaubanduses, teeninduses, huvihariduses ja -tegevuses, haridusasutustes ning avalikes kohtades vastavalt viiruse leviku olukorrale ning tegevuste iseloomule.

Koroonaviiruse mõjude leevendamise kava kinnitab valitsus pärast avalikku konsultatsiooni 22. aprillil ning selle elluviimist koordineerib riigikantselei.

Avalikule konsultatsioonile saadetud dokumendiga saab tutvuda aadressil https://valitsus.ee/media/3903/download.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid