Praegu on seis selline, et teadusnõukogu hinnangul ei tohiks AstraZenecaga vaktsineerida alla 60-aastaseid. Sellest Eestis ka lähtutakse.

Osa nooremaid inimesi on esimese doosi mainitud vaktsiini saanud. Kui mingeid märkimisväärseid kõrvalnähte ei esinenud, siis tasub kindlasti teiseks doosiks võtta samuti AstraZeneca. Ühest doosist immuunsuse saavutamiseks ei piisa.

Mujalt maailmast kuuleb signaale, et kaalutakse variante, et nooremad inimesed võivad AstraZeneca doosi kombineerida mõne teise vaktsiiniga. "Teoreetiliselt pole paha idee, aga sel pole tõestust," rõhutab Lutsar. Praegu pole veel teada, kas sel oleks reaalne toime. Ta sõnab, et mõtte on välja pakkunud näiteks Kanada ja Saksamaa, ka Eestis on eksperdid sel teemal arutlenud. Hetkeseis on selline, et seda ei rakendata.

Hinnang, et alla 60-aastastele ei soovitata, ei ole kivisse raiutud. Uuringud liiguvad selles suunas, et selgitada, kes nooremaealistest kuuluvad raskete kõrvaltoimete osas riskigruppi. "Võib-olla leitakse alla 60-aastaste seast grupp, kellel on soovitatav [AstraZenecat] kasutada," hindas ta.

Info AstraZeneca kohta muutub mitte pelgalt nädalate, vaid päevadega. Kas vanemaealised võivad ikka olla kindlad, et nende puhul on see usaldusväärne ja parim variant, et olla koroona vastu kaitstud? Pikemalt juba videointervjuus.