“Need inimesed, kes said esimese AZ vaktsiinidoosi kätte ning neil tõsiseid kõrvaltoimeid ei esinenud, võiksid saada ka teise doosi,” selgitas Lutsar. Küll aga ei tasuks rohkem vaktsineerida AZga alla 60-aastaseid, kuni pole selgunud, missugune seos vaktsiini ning trombide vahel on.

Lutsar lisas, et kindlasti tuleks jätkata üle 60-aastaste vaktsineerimist AZ-ga, kuna neil pole nii tõsiseid kõrvaltoimeid esinenud. “Lisaks on just üle 60-aastased need, kes haigestumise korral satuvad tõenäolisemalt haiglasse. Kõigepealt tuleks seega nemad ära vaktsineerida,” rääkis Lutsar. Nooremate puhul tuleks seega olla ettevaatav, kuni uuringud selgust toovad. Kes on esimese doosi aga kätte saanud, peaksid rääkima kõrvaltoimetest perearstiga. “Kui kõrvalmõjuks oli kerge palavik ja valulikkus süstikohas, siis oleks ilmselt mõistlik ka teine doos teha ning muretsema ei peaks,” julgustas Lutsar.

Miks mõned üksikud noored pärast AstraZenecaga vaktsineerimist tromboosi said, pole selge. “Kui riskifaktor selguks, küll oleks hea. Praegu on vaid teada, et ohustatud on pigem naised ning alla 55-aastased. Siiski, naisi on rohkem vaktsineeritud, kuna meditsiinis ning hariduses töötab just rohkem naisi,” lisas Lutsar.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et tänasel valitsuse kabineti nõupidamisel ei olnud laual küsimust, kas AstraZeneca vaktsiini süstimine lõpetada alla 60-aastastele või mitte. Et AstraZeneca vaktsiini saadetist nagunii lähinädalatel riiki saabumas ei ole, seega süstitakse Aabi sõnul olemasolevad doosid vanemaealistele, nagu oli plaanitud.