Esmaspäeval kogunes teadusnõukoda, et arutada viiruseleviku hetkeolukorra üle. Uute piirangute kehtestamist ei ole plaanis valitsusele soovitada, samas haiglate olukord on endiselt keeruline. Millal näeme haiglates leevendust? Milline on haiglaravi vajava COVIDi-patsiendi profiil? Millal hakkab paistma tunneli lõpust valgus? Neile küsimustele vastab dr Peep Talving Delfi “Erisaates”.

Kui nakatumikordaja R väheneb, siis haiged laekuvad haiglasse teatud nihkega. “Ootame teatud leevendust sellel nädalal või järgmise nädala alguses,” lausus Talving.

Mõningast langust haiglaravi vajaduse järele on Talving juba täheldanud. Kui 30. märtsil oli PERH-i EMO-s 28 COVID-patsienti, siis eile oli neid 18. Siiski on Talvingu sõnul üldpalatites hõive väga kõrge, ka teise astme intensiivravis on väga kõrge hõive umbes 98 protsenti.

Kolmanda astme intensiivravis on samuti olukord kehv. Talvingu sõnul ei olnud eile Lääne-Tallinna keskhaiglas ühtegi vaba kohta, Ida-Tallinna keskhaiglas oli kaks vaba kohta ja PERH-is neli vaba kohta. Raviaeg intensiivraviosakondades on tavapalatitest kaks kuni kolm korda pikem, mistap jõuab leevendus sinna hiljem, selgitas ta. Talving arvas, et leevendust intensiivis võib näha umbes kümne päeva jooksul, kui nakatusmistrend jätkab langemist.

Meditsiinisüsteemi kokku kukkumist Talving ei pelga, sest tema sõnul on nii lõuna kui ka põhja regioonis võimalik veel ressursse mobiliseerida, kuid see tuleb erakorralise kui ka plaanilise ravi arvelt.

“Kui me näeme, et COVIDi-haigete hõive hakkab vähenema, siis meie ülesanne on kiiresti käiku vahetada ja hakata kohe võimestama plaanilist ravi,” ütles Talving.

Nooremad patsiendid ja haigemad mehed

Keskmine haiglaravi vajava patsiendi vanus on 68 eluaastat. Enamus patsiente PERH-is on Talvingu sõnul 7074-aastased. Ta märkis, et kolmanda astme intensiivravis on ligi 80 protsenti mehed vanuses 66 eluaastat, seega on Talvingu sõnul võrreldes esimese lainega patsientide vanus tulnud alla.

“Raske seisund, haiglaravi vajadus ja suremus on meestel kolm korda kõrgem kui naistel. See on arvatavasti immuunsüsteemi ülesehitusest tingitud,” lisas Talving.

Oluline on kaitsepookida vanemaid

Talving ütles, et hoolimata haiglate endiselt keerulisest olukorrast on vaktsineerimine olukorda haiglates leevendanud. Vanu inimesi, kes põevad haigust üldiselt raskemalt, on haiglates vähem, ka karantiinis töötajaid on oluliselt vähem, märkis Talving. “Vaktsineerimine on ainukene võti välja sellest pandeemiast ja seda peavad kõik teadma!” rõhutas ta.

Mida arvab Talving Medicumi otsusest, kui lubas massvaktsineerimisel ajutiselt kaitsepookimisele registreerida ka 50-aastaseid? Talving rääkis, et teadusnõukoja kalkulatsioon näitab, et kui panna vaktsineerimise fookus 6080-aastasele, on sel kõige suurem efekt haiglaravi vajaduse järele ja nii langeb kõige efektiivsemalt ka suremus. Noorte vaktsineerimisel on tema sõnul efekt haiglaravi vajadusele ja suremusele oluliselt väiksem.

Kuidas jäävad koroonatüsistused koormama meditsiinisüsteemi ka pärast pandeemia lõppu?

Mida on pandeemiast kõrva taha pandud?

Ja kuidas näha positiivset valgust tunneli lõpus?

Nendele küsimustele leiab vastuse, kuulates “Erisaadet”.