Ukraina on süüdistanud Venemaad tuhandete sõdurite koondamises oma põhja- ja idapiirile ning Krimmi poolsaarele, mille Moskva 2014. aastal annekteeris. Vaatlejad on väitnud, et vägesid on Ukraina piirile viidud Venemaa lääne- ja keskosast, suurtükiväge ka Siberist, vahendab Guardian.

Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni administratsioon teatas eile õhtul, et peaminister tunneb Venemaa tegevuse pärast Krimmis ja Ukraina piiril märkimisväärset muret ning kinnitas oma vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele telefonikõnes Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.

Zelenskõi tänas pärast seda Twitteris Johnsonit toetuse eest „tõsise väljakutse vastu NATO liikmete julgeolekule” ning ütles, et Ukraina ei ole üksi ja teda toetavad G7 liikmed.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell ütles varem, et jälgib tõsise murega Venemaa sõjalist tegevust Ukraina ümber. Pärast telefonivestlust Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga lubas Borrell ka Euroopa Liidu vankumatut toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Venemaa valitsus on sõjalise rünnaku planeerimist eitanud, aga ei ole vägede liigutamist eitanud. Asevälisminister Sergei Rjabkov ütles eile, et Venemaa teeb, mida peab vajalikuks ning ignoreerib muresignaale USA-st ja teistest lääneriikidest.

Rjabkov vihjas eile, millised võivad olla Moskva eesmärgid, öeldes, et USA peab tegema suuremaid jõupingutusi Minski kokkulepete täitmise tagamiseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid