Kodus passimisest kõrini? Superarvuti aitab sul üle-eestilises mängus toast välja saada, kodukanti avastada ja meelt lahutada

Hoolimata hetkel kehtivatest piirangutest, mis üleliia palju ruumi meelelahutuseks ei jäta, on inimloovus siiski piiritu. Üks mees nägi unes – sedapuhku mitte taevalikku õiglust – vaid hoopis haaravat operatsiooni, mille ta kohe reaalsuseks otsustas teha. AW Stuff'i koomiksisarja autor Janno Pikkat on võtnud nõuks mõneti rõõmutul ajal kaasmaalaste ellu toreda mängu kaudu uut hingamist ja põnevust tuua.

Jalutuskäik poodi ei ole enam see. Leidsin keldrist ratta, värvisin huuled, aga ma olen juba igal pool käinud. Ma tahan väljuda siit reaalsusest. Ma tahan teha ühe selfi.

Mängu nimi on "See ongi see", mille leiab siit.

Kuidas sündis idee?

Piiratud võimalused praegusel ajal kodust väljaspool midagi põnevat teha tekitasid olukorra, kus nägin öösel rahutut ja pisut ulmelist und. Nimelt nägin, et pidin Superarvuti määratud punkti jõudma ja seal endast pilti tegema. Ärkasin, keetsin kohvi ja võtsin päeva vabaks. Tuletasin meelde, mida arvutitunnis räägiti ja tegin mängu.

Kuidas mäng töötab?

Igal südaööl määrab Superarvuti kümnesse Eesti linna viis täiesti juhuslikku punkti. Eesmärk on jõuda päeva jooksul vähemalt ühte neist punktidest ning tähistada seda selfiga. Rõõmu pakuvad jalutuskäigud ja jalgrattasõidud kohtadesse, kuhu muidu ei satuks. Alati leiab tee pealt või punktist midagi uut ja sümpaatset. Hasardimaiad ja võistlushimulised mängijad on reastatud pingeridadesse vastavalt sellele, kui paljudes erinevates punktides nad käia on jõudnud.

_{"Vaarikas" Balti jaamas}

Mis selle mängu eriliseks teeb?

Juhuslikkus loob huvitavaid variatsioone. Mõni punkt satub kodu lähedale, mõni aga korraliku retke kaugusele. Mõnda punkti jalutad kohale ja leiad tee pealt näiteks mõnusa pargi, mille olemasolust sul varem aimugi polnud. Aga näiteks teise jõudmiseks tuleb natuke ka logistikat planeerida.

Kui punkt on Viljandi järves, laenutad vesiratta ja väntad kohale.

Kui punkt on Nõmmel kellegi aias, lased väravakella, teed tema aiapäkapikkudega selfi ja räägid talle, mis värk on. Kui punkt on Viljandi järves, laenutad vesiratta ja väntad kohale. Käisime ükspäev punktis, mis pidi kaardi järgi majas olema, aga kohale jõudes leidsime eest palju liiva ja buldooseri. Töömeestel oli lõbus vaadata, kuidas me ennast porilombis pildistasime. Ühel teisel päeval asus punkt keset Salme kultuurikeskust ning saime vaadata kaht näitust, mida me muidu külastanud poleks, sest lihtsalt ei teadnud, et need seal on.

Eks juhuslikesse punktidesse ole ka varem mängud juhatanud. On Randonautica, on Georetk. Selle mängu tegin aga just sellise nagu endale meeldib. Kui mängureegleid ja kohustusi on vähe, jääb rohkem ruumi loominguliseks lähenemiseks. Romantikuna meeldib mulle näiteks ka, et mängijate vahel ei ole tekstisuhtlust, nad suhtlevad fotode keeles.

Jaga meiega oma koroonaaja kõige positiivsemat lugu ja võida Rademari kinkekaarte! Lugusid ootame aadressil [e-mail]. Loe rohkem SIIT!

_{"Koit ja Kuelly" Tartus}