Ravimiamet rõhutab, et kõik tekkinud kaebused ei pruugi olla vaktsiiniga seotud.

Pfizer/BioNTechi vaktsiin Comirnaty

Eelmisel nädalal saadeti Comirnaty kõrvaltoimete kohta 11 teatist naistel ja 9 teatist meestel esinenud kõrvaltoimete kohta. Tõsiseid reaktsioone oli kahel juhul: ühel ägenes psoriaas, teisel tekkis süvaveeni ja kopsu tromboos 9 päeva pärast vaktsiini teist doosi. Viimane vajas haiglaravi ja on paranemas.

5 korral teavitati pärast vaktsiini saamist haigestumist koroonasse.

Ülejäänud teatistes kirjeldati mittetõsiseid reaktsioone, mis on ravimiteabega kooskõlas. Need kestsid valdavalt mõne päeva. Lisaks kirjeldati löövet, näo tundlikkushäiret, köha, kurguvalu, vererõhu tõusu, tromboflebiiti (pindmine veenitromboos), verevalumit silmas, bradükardiat (aeglustunud südametegevus).

Töövõimetuslehte vajas kaks inimest.

Moderna vaktsiin

Eelmisel nädalal saadeti Moderna kõrvaltoimete kohta kolme naise teatis. Vaid ühel juhul olid reaktsioonid tõsised: allergiline reaktsioon, kus keel ja nägu läksid tursesse. Patsient vajas ravi ja on nüüd paranemas.

Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati kõhupuhitust ja nägemishäiret.

AstraZeneca vaktsiin Vaxzevria

Eelmisel nädalal saadeti Vaxzevria kõrvaltoimete kohta 95 kõrvaltoimete teatist. Kõrvaltoimed tekkisid 69 naisel ja 25 mehel, ühel juhul oli sugu teadmata.

Tõsiseid reaktsioone oli kahel juhul. Ühel vaktsineeritul tekkis allergiline reaktsioon: kõri- ja, näoturse ning nõgestõbi. Tema ravi ja selle kulg on teadmata. Teisel patsiendil tekkis kopsu tromboos 17 päeva pärast vaktsiini esimest doosi. Ta vajas haiglaravi ja on paranemas.

Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid mittetõsiseid reaktsioone. Lisaks kirjeldati migreeni ägenemist, naha tundlikkushäireid, seljavalu, kõhuvalu, silmavalu, kõrva- ja kurguvalu, kurgumandlipõletikku, verevalumite teket, koordinatsioonihäireid, segasusseisundit, südame rütmihäireid, vererõhu tõusu, pimesoolepõletikku, silmapõletikku, sügelust, köha, suukuivust, maitsetundlikkuse häiret.

Töövõimetuslehte vajati 9 juhul.

Sümptomitest tuleb teavitada perearsti

Ravimiameti kodulehel seisab, et kuna erinevate vaktsiinide kasutamise puhul on harva teatatud trombotsütopeeniast (vereliistakute vähesusest) ja sellest tingitud veritsustest, tuleks nahaaluste verevalumite või korduva/kestva veritsuse puhul konsulteerida oma perearstiga, kes võib otsustada teha vajadusel vereanalüüsi.

Samuti soovitab ravimiamet konsulteerida perearstiga juhul, kui tekivad veenitromboosi tunnused. Nendeks võivad olla ühe jäseme turse, hellus katsumisel, naha punetus ja kuumustunne. Kui veenis tekkinud tromb liigub kopsuarterisse, võib tekkida hingeldus ja õhupuudustunne, rindkerevalu, köha, vahel pearinglus, nõrkus ja minestustunne.

Kõik vaktsiinid võivad põhjustada paikseid reaktsioone ja üldnähte (peavalu, palavik, väsimus jt). Need on mööduvad, ent võivad olla häirivad, ütleb ravimiamet. Lisatakse, et need reaktsioonid on vajadusel leevendatavad valuvaigisti või paikse külma kompressiga ning nähud mööduvad üldjuhul paari päevaga.

Palaviku, oksendamise, tasakaaluhäirete vm üldnähtude korral soovitatakse puhata ja hoiduda järskudest liigutustest. Vererõhu langus järsul püsti tõusmisel võib põhjustada minestamist ja kukkudes võib inimene ennast vigastada. Samuti suurendavad minestamise ja kukkumise riski kõrge palavik, tasakaaluhäired ja pearinglus.

Selliste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleks ravimiameti sõnul hoiduda ka autojuhtimisest. Sihtrühmad, keda kolme COVID-19 vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat mõju ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

Kõrvaltoimetest teavitamine
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda, teavitab ravimiamet. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.


Vaktsineeritu võib teatada
ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.