Haridusinimesed nõutud: miks toimub eesti keele kontakteksam enne piirangute lõppu?
(84)
"Muretsen väga õpetajate ja õpilaste ning nende koduste tervise pärast, kuna üleriigiliselt vaktsineerituid liig vähe," märkis Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer hairdus- ja teadusministrile saadetud kirjas. "Sellisel juhul peaks ikka esiplaanile seadma tervise, mitte riigieksamitest saadava tagasiside,” Ka möödunud nädalal Vikerraadiole antud intervjuus väljendas koolijuht, et praeguses olukorras tuleks lõpueksamid edasi lükata, sest võimalus uute nakkuskollete tekkimiseks on suur.
Eesti koolijuhtide ühenduse juhatuse esimehe Urmo Uibolehe sõnul võib kõigist ohutusnõuetest kinnipidava eksami korraldamine kujuneda koolidele korralikuks väljakutseks. Uiboleht lisas, et tajub selles mõneti piirangute vastu töötamist. "Ühtepidi on seatud, et õpilasi mitte kokku tuua, aga selle eksami teeme vastupidi ja käivitame laste rände. See on murettekitav,”
Ka Eesti haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri on võimalike kollete pärast mures ning märkis, et neil võib olla kaugeleulatuv mõju. Kui riigieksamite puhul on õpilasel minna järeleksamile, siis aprilli lõpus toimuval rahvusvahelisel CAE inglise keele eksamil selline võimalus puudub. See tähendab, et kui mõni abiturient peaks eesti keele eksami järel haigestuma või isolatsiooni jääma, satub ohtu tema võimalus CAE eksamit teha. “See on välisülikoolides aktsepteeritav eksam, mis võib noortel plaanid laiali lüüa,” märkis Voltri.
Uibolehe sõnul tuleks ühiskonnas üldse rohkem arutada selle üle, kas ja kui vajalikud eksamid tänavu tegelikult on. "Ka ülikoolid mõtlevad sel aastal kindlasti alternatiivseid lahendusi, valmistavad teistlaadi vastuvõtte ette,” märkis ta. Koolijuhtide hinnangul tuleks lahku lüüa eksamid ja lõpetamise võimalus. Mitmed huvigruppide esindajad ongi esitanud riigikogule sellesisulise seaduse muutmise eelnõu.
Kogemus eelmisest kevadest
Küll aga leidub ka neid, kes eesti keele eksami toimumises probleemi ei näe. Näiteks Pirita majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof ütles, et eksamineerimine on vajalik ning märkis, et eesti keele eksami edasi lükkamine tekitaks õpilastele vaid lisastressi ning kuhjuks kõik eksamid kokku.
Pikhof märkis, et möödunud aastast on eritingimustes eksami korraldamise kogemus ka olemas. “Õpilaste jaotamine väikesteks rühmadeks ja nende liikumise korraldamine koolis on planeerimise küsimus ja haridusasutused saavad sellega kindlasti väga edukalt ja turvaliselt hakkama."
Uiboleht märkis, et eelmisel kevadel olid eksamid vabatahtlikud. “See on see, mis tundubki praktikas võimalik ja mõistlik. Kõik nõuab väga sisulist läbimõtlemist, kuidas see eksam toimib."
Hetkel ei ole ka koolidele kohustuslikuks tehtud eelnevat kiirtestimist, mis aitaks olla kindel, kas eksamile tulijad on ikka negatiivsed. Uibolehe sõnul nõuaks seegi väga suurt läbimõtlemist, mis paraku võib tema arvates jääda hetkel ajapuuduse taha. “Vähem kui kolm nädalata on aega, see aeg jõuab väga kiiresti kätte."
Täna teatas haridus- ja teadusministeerium, et kõik riigieksamite sooritajad saavad 72 tundi enne eksamile minemist teha kurguloputusvedelikuga kiirtesti.
Õpilased saavad kiirtestid
Tegemist on usaldusväärse ja mugava testimismeetodiga, mille korraldame koostöös Synlabiga. "Testimine on hea võimalus anda kõigile eksamisooritajatele lisakindlus, et kõik toimub võimalikult turvalises keskkonnas," ütles haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.
Riigieksamitele on registreerunud sel aastal 10 534 eksaminandi, kellest 8440 on gümnaasiumiõpilased, 728 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1366 kutseõppeasutuste õpilased.
Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb abituriendil sooritada riigieksamid.
