Eesti Päevaleht kinnitas, et laupäeval sai mõnda aega vaktsiinisüsti põhimõtteliselt iga soovija, kes kohale tuli – olgugi et ametlikud teated väitsid endiselt, et talgud on mõeldud 1961. aastal ja enne seda sündinutele.

Pühapäevaks keerati talgud teise kraavi, kui jõuliselt kuulutati, et pärast 1961. aastat sündinud pole praegu vaktsineerima oodatud. Pealegi polevat AstraZeneca vaktsiini kasutamine uuemate juhiste järgi alla 60-aastastel soovitatav, kuigi alles hiljuti oli vaktsineerimispoliitika täpselt vastupidine.

Sellise käitumise tagajärjeks olid tühjad vaktsineerimiskeskused ning kardetavasti jääb AstraZeneca asjus kõlav eksperdiarvamuste kakofoonia vaktsineerimise tempot negatiivselt mõjutama.

Koroona vastu vaktsineerimine on Eesti Päevalehe arvates nii keeruline ja tähtis, et vajab ainult sellega tegelevat riigi tasemel tiimi ja vastutajat. Tanel Kiigest, kellel on ministrina muidki ülesandeid, ei piisa.

Postimees tõdes juhtkirjas, et piiskhaaval vaktsiinidoose oodanud perearstikeskustes, kus nimekirjad riskirühmadesse kuuluvatest inimestest eeldatavasti ootel, vaadati­ üllatusega, kuidas sotsiaalministeerium ja terve haigekassa asusid korraldama vaktsineerimistalguid.

"Võib otsida süüdlasi, nagu on asunud tegema vaktsineerimistalgute riiklikud korraldajad. Nad hurjutavad inimesi ja ettevõtteid, et nende isetegevusest pole tolku haiglate koormuse vähendamisel," kirjutas leht ning lisas, et süüdlast tuleks otsida ikkagi korraldajate poolelt.

Kui riiklik soov on praegu eranditult seni kokkulepitud sihtrühmi vaktsineerida, käib see Postimehe teatel tõhusamalt perearstikeskuste kaudu; samas võib ka tegevuskava ümber teha ja lähtuda põhimõttest, et nooremate ja tõenäoliselt rohkem ringi liikuvate inimeste kaitsepookimine vähendab haiguse levikut.

Õhtuleht küsis, kas vaktsineerimistalgud tuleb tunnistada läbikukkunuks, kui earühmale 65+ mõeldud üritusel tekkis ühel päeval pealinna vaktsineerimiskeskuste uste taha elav järjekord sadadest igas vanuses inimestest ning järgmisel päeval – pärast ministritelt ja ametnikelt kõlanud noomitusi – vaatasid piltidelt üle Eesti vastu valdavalt tühjad saalid?

Selge see, et segadus jäänuks üldse olemata, kui kohale oleks saadud piisaval hulgal õige sihtrühma inimesi. Miks see ei õnnestunud, on tingitud korraga mitmest asjaolust: teavitusaeg jäi lühikeseks, puudus sobiv transport või peljati võõrastega kokkupuutumist ning mured registreerumisega – kui Harjumaa rahvas ei pruukinud taibata vabade aegade olemasolu uurida erameditsiinikeskuste kodulehtedelt, siis Lõuna-Eestis olnud mureks huviliste massiline suunamine digiregistratuuri, kus orienteerumine nõuab nii digioskusi kui ka -vahendeid.

Lisaks küsis Õhtuleht, millal on õige hetk lubada ametlikult ka nooremate kaitsesüstimist mitte enam ainult n-ö jääkdoosidega.