Venemaal on Põhja-Koreas välisriikidest üks suurimaid diplomaatilisi esindusi, kuid riigis valitsevate "väljakannatamatute olude" tõttu on pea kõik selle töötajad kodumaale naasnud, vahendab The Guardian.

Vene saatkonna teatel on Pyongyangi jäänud veel käputäis välisdiplomaate. ÜRO kinnitusel on pagenud ka humanitaartöötajad ja detsembriks oli neid riiki jäänud üksnes kolm. Tänaseks on nemadki sealt lahkunud.

"On võimalik mõista neid, kes lahkuvad Põhja-Korea pealinnast. Vaevalt suudavad kõik taluda enneolematuid täielikke piiranguid [üksikisikute suhtes], esmatarbekaupade, sealhulgas ravimite teravat defitsiiti ja võimaluste puudumist terviseprobleemide lahendamiseks," kirjutasid Vene saatkonna töötajad neljapäeval.

Venelased jagasid ka fotosid tühjadest hoonetest ja parklatest ning märkisid, et "Brasiilia, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia, Nigeeria, Pakistani, Poola, Rootsi, Šveitsi [ja] Venezuela diplomaatiliste esinduste ustel on näha tabalukke".

Veebruaris olid Vene diplomaadid ja nende pereliikmed sunnitud sõitma üle piiri inimjõul töötava dresiiniga. Teisi võimalusi riigist lahkumiseks pole, sest piirid on kinni ja liiklus seisab - "rongisõit" Pyongyangist Venemaale kestis kokku 32 tundi.

Välisministeerium kirjeldas nende kojusaamist kui "pikka ja keerukat teekonda". "Vladislav Sorokin, saatkonna kolmas sekretär, oli peamiseks mootoriks, rühma kuulus ka Sorokini kolmeaastane tütar Varya."

Põhja-Korea sulges piiri juba eelmise aasta jaanuaris, kehtestades tõenäoliselt maailma kõige karmima karantiini seoses COVID-19 levikuga.

Analüütikute sõnul on need meetmed lubanud valitsusel suurendada kontrolli igapäevase elu üle tasemele, mis sarnaneb 1990ndate näljahäda-aastatega.

Kuigi riigist infot kuigipalju välja ei leki, räägitakse toidupuudusest ja süvenevast kriisist. Kuus Põhja-Korea piirivalvurit pagesid eelmisel nädalal Hiinasse, kurtes nälja ja väsimuse üle. Kuigi ülejooksikuid esineb regulaarselt, on nii suure seltskonna korraga pagemine ebatavaline.

Inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch (HRW) Põhja-Korea vanemteadur Lina Yoon ütles, et juba eelmisel aastal tekkis riigis tõsine puudus toidust, seebist, hambapastast ja patareidest.

Toidu ja ravimite import langes mullu nulli lähedale, kuna valitsus väitis, et Hiinast koos kaupadega saabuv kollane tolm võib tuua riiki koroonaviirust. Teadaolevalt on riiki jõudvad kaubamahud langenud umbes 80%. Tõsised üleujutused on omakorda teinud kahju kohalikule põllumajandustoodangule, süvendades toidupuudust riigis, rääkis Yoon.

Ta võrdles uusi "äärmuslikke meetmeid" "ülirangete kontrollidega viimastel aastakümnetel, kui valitsus kontrollis kogu teavet ning toidu ja materjalide levitamist, keelates samas "vabaturu tegevuse". "Taolised tingimused põhjustasid 1990. aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist massilise näljahäda," märkis teadur.

Ametlikult pole Põhja-Korea teatanud ühestki koroonaviirusega nakatunust riigis.

Põhja-Korea saab 1,7 miljonit doosi Oxford/AstraZeneca vaktsiini osana Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) programmist Covax, mis toimetab vaktsiine keskmise ja madala sissetulekuga riikidesse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid