Eesti saab 19 EL-i riigi armust 41 000 lisadoosi Pfizeri vaktsiini

Oma rahvaarvu järgi oleks Eesti pidanud saama umbakaudu 21 000 doosi, kuid nüüd tarnib Pfizer/BioNTech riiki järgneva kolme kuu jooksul 62 000 vaktsiinidoosi.

Pfizer/BioNTech on suutnud toota esimese kvartali jooksul rohkem vaktsiini, kui esmalt plaaniti. Seega lepiti Euroopa Komisjoniga peetud läbirääkimiste käigus kokku, et alates aprillist tarnitakse Euroopasse kümme miljonit vaktsiinidoosi varem, kui algselt kavas oli.

Nii ongi Euroopa Liidu riikide esindajad Brüsselis selle nädala teisipäevast tegelenud küsimusega, kuidas jagada liikmesriikide vahel koroonavaktsiini doose jaotada.

Kuigi eile kogus märkimisväärse toetuse EL-i nõukogu eesistujariigi Portugali pakutud lahendus jaotada seitse miljonit doosi vastavalt rahvaarvule ja kolm miljonit solidaarsuspõhimõttel, olid sellele vastu Austria, Tšehhi ja Sloveenia. Otsuse langetamiseks oli aga tarvis, et seda toetaks kõik liikmesriigid.

Täna keskpäevaks jõuti viimaks kokkuleppele natuke teistpidises mehhanismis. Kõik kümme miljonit doosi jaotatakse küll riikidele rahvaarvu järgi, kuid 19 EL-i riiki annavad vabatahtlikult endale saabuvatest kogustest kokku kolm miljonit doosi, mis saadetakse viiele vastasel korral teises kvartalis vähem vaktsiini saavale riigile, sealhulgas Eestile.

Eesti, Läti, Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia ei tellinud Pfizer/BioNTechi põhi- või lisalepingust kogu võimalikku kogust ja seetõttu võivad jääda EL-i üldisest vaktsineerimistempost maha.

Peaminister Kaja Kallas ütles, et need lisadoosid on oluline tugi Euroopa Liidult Eestile pandeemiaga võitlemisel. "Iga vaktsiinidoos, mis Eestisse jõuab, on vajalik, sest võimaldab kiiremini ja rohkematel eestimaalastel end ja teisi COVID-19 haiguse eest kaitsta," ütles ta ning lisas, et eesmärk on jõuda selleni, et 70 protsendil eestimaalastest oleks võimalus end suve lõpuks vaktsineerida.

Eesti Päevaleht kirjutas täna, kuidas eelmises Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuses viisid erakondade erinevad seisukohad selleni, et jäeti kahest EL-i vaktsiiniostu lepingust maksimaalsed kaitsesüstide kogused tellimata, mille tõttu laekub teises kvartalis riiki enam kui 200 000 doosi vähem, kui oleks võinud.