01.04.2021, 17:19
KUULA | Koroonaviiruse kiirtestid on nõutud kaup. Mida peab nende kasutamise kohta teadma?
FOTO:
Delfi Tasku podcast'i „LUUP” seekordses saates olid külas biomeditsiini ja neuroteaduste teadusmagister Jessica Gildemann ning biokeemia doktor Avo Karus AS-ist Surgitech. Praeguseks on koroona kiirtestid nii ettevõtetele kui ka eraisikutele kättesaadavad ning spetsialistid jagasid saates kasulikku infot nende olemuse ja täpsemate kasutusvõimaluste kohta.
Hiljuti laiemale ringile kättesaadavaks tehtud ja apteekidesse müügile jõudnud koroona kiirtestid on väga populaarsed, kuid põhjustavad samal ajal paljudes inimestes segadust. Mis vahe on koroonaviiruse testimisel PCR-meetodiga (viiruse RNA määramine), antigeeni kiirtesti ja antikehade testiga? Millised on ühe testi võimalused ja eelised?
Karus selgitas, et RNA tähendab geneetilist informatsiooni ning nende testide suureks eeliseks on võimalus viirust juba väiksema koguse pealt tuvastada ja näha. Samas nõuab nende analüüsimine spetsiaalset aparatuuri. „Kui rääkida antigeeni- ja antikehade testidest, siis mõlemad määravad valku, aga antigeenitest määrab viiruse valku ehk ta tuvastab viiruse valgu olemasolu. Antikeha on samuti valk, kuid just selline valk, mis tekib inimese organismis viiruse vastu ja seda testi saab võtta ainult verest,” selgitas Karus, et antikeha on inimorganismi vastus, mis üritab vältida kas raskemat haigestumist või paremal juhul nakatumist.
„PCR-test on kõige tundlikum ja täpsem viis viirust tuvastada. Antigeenitest on kõige kättesaadavam ja laiemalt kasutatav, selle tundlikkus on veidi madalam kui PCR-testi puhul ehk viirust saab tuvastada ainult kõige suurema nakkusleviku ajal, kui viiruse kogus on organismis kõige suurem,” selgitas Gildemann.
Jessica Gildemann ja Avo Karus Delfi stuudios
Iseendalt on proovi mugav võtta
„Ninaneel on see koht, kus viirust algselt kõige rohkem tekib. Kui sümptomid avalduvad, on viiruse tase nina eesmises osas ka piisavalt kõrge. Ninast on kõigil kasutajatel ka oluliselt lihtsam proovi võtta kui ninaneelust, mis on ka üpris ebameeldiv. Pealegi iseendalt võtta ei ole nii ebameeldiv kui keegi teine enda nina kallale lasta,” ütleb Karus.
Gildemann toob näite elust, kus koroonaviirusega kodus olev kolleeg katsetas erinevaid kiirteste. „Ninaneelust ja ninast võttes oli proovi positiivne vastus sama tugevalt näha, aga suust ja süljest saadud proovi puhul seevastu väga õrnalt. Oleks tal viiruse kogus juba väiksem, poleks test süljeproovist viirust tuvastanud. Ninast ja ninaneelust on proov usaldusväärsem. Kindlasti ei taha testi teinud inimesed ju pärast mõelda, et võib-olla mul ikkagi on viirus,” selgitas Gildemann.
