Politsei ja prokuratuur suunavad aina enam ressurssi uimastite müüjate tabamiseks virtuaalkeskkondades. Põhja prefektuuri narkopolitsei reageeris gruppides toimuvale lühivideo ehk GIF-iga, eesmärgiga saata nii ostjatele kui müüjatele sõnum, et müümisel on tagajärjed ning tarvitajad saavad otsida abi.

Kriminaalmenetlusi juhtinud abiprokurör Liis Vainola sõnul olid enam kui 10 000 liikmest koosnevad grupid valdavalt avalikud, kus narkomüük käis läbisegi muu info vahetamisega. „Ostjad arvasid, et keelatud ainete müük on varjatud ja müüjad uskusid, et nende tegevus on konspireeritud. Müügitehinguks liiguti avalikust grupist privaatvestlusesse, kus räägiti läbi soovitud aine, selle hind ja kogus. Seejärel lepiti kokku kohtumispaik, kus narkootikumid üle anti. Müügiks pakuti peamiselt kanepit, ecstasyt, amfetamiini, kokaiini, aga ka retseptiravimeid. Ekslikult kiputakse arvama, et virtuaalkeskkond tagab anonüümsuse, kuid see on näiline,“ ütles Vainola, kelle kinnitusel suudavad õiguskaitseasutused tuvastada iga varjunime taha peituva kasutaja.

Prokuröri sõnul alustati läinud aastal jälitustegevuse tulemusena kriminaalmenetlust Telegrami gruppides, millest kasvas välja seitse erinevat uurimist. „Kahtlustuse said 11 inimest, kellest kaheksa on tänaseks narkokuriteos süüdi mõistetud. Süüdistused said keelatud ainete müüjad, nii mehed kui ka üks naine vanuses 17-38 eluaastat. Kaks kahtlustatavat olid alaealised, kellele prokuratuur määras karistuse asemel mõjutusvahendi, mille järgi peavad nad aasta jooksul alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning täitma sellest tulenevaid lisakohustusi, muuhulgas läbima ka sotsiaalprogrammi,“ selgitas Vainola.


Põhja prefektuuri kriminaalbüroo narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Rait Pikaro sõnul on noorte hulgas sotsiaalmeedias uimastite levitamine viimaste aastate kasvav trend. „Arusaadavalt peab politsei arengutega kaasas käima ning negatiivseid mõjusid vähendama. Narkomüügiks loodud suhtlusgruppide eestvedajate ning olulisemate diilerite kinnipidamine ja kohtu alla andmine on oluline, kuid vaadates gruppidesse kaasatud noorte hulka, tuli teravalt esile vajadus suunata neile ka ennetuslikku teavet. Sellest sündis ka GIFi idee,“ selgitas Pikaro.

„Klipi saatsime märtsikuu keskpaigas kümnesse suurema liikmeskonnaga sotsiaalmeediagruppi eesmärgiga pärssida uimastiäri ja lõhkuda näilist anonüümust, mille taha gruppide loojad ja diilerid end peita üritavad. Osades gruppides uimastimüük lakkas, vähemalt ajutiselt. Mõnede gruppide liikmeskond vähenes ja osades gruppides suhtlus lõppes,“ sõnas Pikaro.

„Meie sõnum oli, et politseil on ülevaade ka sotsiaalmeedias toimuvast uimastiärist, ohtlikumad kurjategijad tabatakse varem või hiljem kriminaalmenetluse käigus ning sõltuvuse ravimiseks on abivõimalusi,“ lisas politseinik, kelle kinnitusel jätkatakse ka tulevikus narkomüügi tõkestamiseks suhtlusvõrgustikes nii menetluste läbi viimist kui ka ennetustegevusi.

Loe ka Eesti Päevalehe lugu sellest, kuidas narkootikume müümine kolis hämaratest parkidest ja pimedatest nurgatagustest sotsiaalmeediasse.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid