Vandeadvokaat Jüri Raidla, riigireformi eestvedaja, räägib Delfi Erisaates, kuidas enne valimisi poliitikute seas aktiivselt arutatud teema on jäänud toppama. Põhjuseks poliitikute leige vastuvõtt ja keeruline küsimus, et misasi täpsemalt on riigireform. Pealtnäha pole ju Eestis midagi viga, kõik töötab, kõik on korras.

„Riigireformi on hakatud käsitlema kui kõiksusereformi,” toob Raidla välja probleemi. Justkui proovitaks iga riigi tegevus ümber nimetada riigireformiks. See on Raidla hinnangul aga halb tendents, kuna reformis peaksid olema konkreetsed tegevused, algus ja lõpp.

Iseenesest on vajadus avaliku võimu paisumist ja bürokraatiat ohjeldada Raidla sõnul kõigile selge. Nii paistab ka koroonakriisis välja, kus jääb tõhusast riigist selgelt vajaka, ehkki kõik vajalikud tööriistad on olemas.

„Meie IT-gurud eesotsas Jaan Pillesaarega on välja pakkunud, et õigusaktide täitmise poolt on võimalik erakordselt suures ulatuses digitaliseerida,” sõnab Raidla. Üleüldse on ta sõnul Eesti IT-süsteemide areng paigal, mitte tõusuteel. Kui valitsus juba tegeleks ametnike paberimajanduse automatiseerimisega, võinuks näiteks ära jääda Exceli-tabelite fopaa, kus vaktsiinisoovijate nimekirju erinevate ametkondade vahel solgutati.

Raidla sõnul on samas oluline, et poliitikud ei jääks muudatuste mõtlemisel pidama vaid üksiklahenduste juurde, vaid vaataks reformi terviklikult. „Kui riigireformi temaatika tahetakse konverteerida valijate häälteks, siis seda ei saa teha natukene. See ei kõneta valijaid. Kõnetab see, kui reform võetakse ette kompleksena ja mastaapsena,” ütleb Raidla.

Ta toob näite Hollandist. Riigiaparaati tõmmati nelja aastaga veerandi võrra kokku ning saavutati 8,9 miljardi eurone kokkuhoid. Ent muudatusi on teisigi, mis tuleks Eestis ära teha. Menetlustähtaegu tuleks kaks korda lühendada. Ootavad mõned ettevõtjad planeeringuid kümme aastat, kuigi need saaks ka paari aastaga tehtud. Või siis demokraatia reformimine: poliitiline reaalsus on, et presidendi otsevalimist ei tule, kuid miks ei võiks valijal olla õigus esitada presidendikandidaate?

Raidla mõistab, et keset pandeemiat on valitsusel ja parlamendil vaja keskenduda kriisile. Ent samas – kriisi tuleb osata ka ära kasutada ning see võib olla just õige aeg, mil olulistele reformidele hoog anda. „Küllap ka see pandeemia aeg oleks riigireformi taaskäivitamiseks päris õige aeg,” lausub Raidla.

Kuigi riigireformi sihtasutus on laiali saadetud, siis Raidla jätkab agaralt reformi... „nimetagem seda siis propageerimiseks, veenmiseks, lobiks,” kirjeldab ta oma rolli. „Kahtlemata oleme jätkuvalt huvitatud sellest, et riigireformi kontseptsioon ja 67 ettepaneku enamik ja südamik saaks realiseeritud,” lisab ta.

Mis seis on riigireformiga Kaja Kallase valitsuses, millal peaks riigireform tehtud saama, mis saaks ametnikest? Sellest kõigest täpsemalt juba Erisaate helireal.