Mida peaks iga lapsevanem teadma väikelapse hammaste tervisest?

Miks tekib lutipudelikaaries ja mis kurja see lapse suus teeb? Millal minna lapsega esimest korda hambaarsti juurde? Mis on kõige hambavaenulikum maiustus?

Unimed Kaarli hambakliiniku (varasema nimega Kaarli Hambaravi) hambaarst dr Age Kuusk jagab praktilisi tarkuseteri, mida iga lapsevanem peaks väikelapse suutervisest teadma.

Hoolda beebi suud juba enne hammaste lõikumist

Tasapisi võiks sellega teha algust juba mõnekuusel lapsel. Puhasta keelt, igemeid ja põskedes sisekülgi pehmete masseerivate liigutustega näpuharja või puhta sõrme ümber keeratud marlitükiga. Pole oluline, kui kaua puhastad, peaasi, et kõik pinnad saaks üle käidud.

Esimene hambahari ja pasta

Vanematel kui 6-kuustel lastel võiks juba lisaks marlile ja näpuharjale suud õrnalt puhastada pehme silikoonist närimisharja või hambaharjaga. 2-aastaselt võiks hommikune ja õhtune hambapesu olla juba harjumus. Hambapastat pole veel vaja kasutada.

Kolmandast eluaastast alates pane hambaharjale riisitera suurune kogus hambapastat. Endiselt on pasta kasutamisest olulisem see, et hambad korralikult üle harjataks.

Hoia silm peal ka suuremate laste hammastel

Veidi suuremad lapsed vajavad veel vanema abi, et hambad täiesti puhtaks saada. Puhtust saab kontrollida kattu värviva suuvee või diagnostiliste tablettidega. Siis on kohe näha, millised hambad veel puhastamist vajavad. Hambahari olgu ikka väike ja pehme, aga võib kasutada ka elektrilist harja. On palju lapsi, kellele suus suristamine väga meeldib.

Esimest korda hambaarstile

Selle käigu võiks lapsega ette võtta siis, kui suhu on lõikunud esihambad. Kindlasti peaks esimene visiit olema tehtud ajaks, mil lapsel on suus kõik piimahambad. Esimene külaskäik on meeldiv – aetakse juttu, näidatakse põnevaid arstiriistu, saab tooliga sõita. Korraks vaatab arst ka hambaid või kui see ei õnnestu, lepitakse kokku uus visiidiaeg.

Mida peaks teadma lutipudelikaariesest?

Lutipudelikaaries on bakteriaalne nakkus. Vastsündinud lapse suus haigusetekitajat pole, vaid bakter elab suus, kus on hambad. Nakkuse saab laps süljekontaktiga, näiteks kui vanem annab talle oma suust läbi tõmmatud luti, kasutatakse ühist lusikat, aga ka musitades. Bakter tekitab elutegevuse käigus happeid, mis hakkavad kahjustama hambaemaili ja tekitama hambaauke.

Kui märkad lapse hammastel igemepiiril valgeid triibukesi ja täppe, mis aja jooksul kollakaks ja karedamaks muutuvad ning killukestena murduma hakkavad, pöördu kindlasti hambaarsti poole. Tegemist võib olla algava lutipudelikaariesega.

Milline on hambasõbralik ja -vaenulik toit?

Hammaste sõbrad: toit, mis ei kleepu hammaste külge, püsib suus lühikest aega ja seda peab närima. Näiteks köögiviljad, pähklid, mandlid, seemned, piimatooted (nt kõva juust).

Hammaste vaenlased: suhkrut sisaldavad toidud ja kõik sellised toidud, mida imetakse või mis kleepuvad hammaste külge. Ehk karamellkommid, pulgakommid, magusad nätsud, küpsised, krõpsud, hommikuhelbed, aga ka kohukesed, magusad jogurtid ja mahlad. Maiustada ikka võib, aga hambasõbralik on seda teha koos põhitoiduga, mitte toidukordade vahel.

Võti on tervislikud toitumisharjumused + hea hügieen

Toidukordade vahele peaks jääma 3 tundi. Igasugune näksimine, mida lastele ju väga meeldib teha, on hammaste seisukohalt paha-paha. Janujoogiks olgu vesi, mitte limonaad, morss või magus mahl. Lutipudel magusa joogiga ei tohiks olla kaaslane uinumisel. Hammaste puhastamisel kehtib koroonaajast tuttav 2+2 reegel – nii nagu endal, tuleks ka lapsel neid harjata vähemalt 2 korda päevas 2 minutit korraga. Ja pea meeles – lapsed kopeerivad sinu hügieeniharjumusi!

Rohkem infot, kuidas hoida head suutervist, leiad Unimedi blogist.

Unimed Hambakliinikud
Tegevusluba: L03878
www.unimed.ee