Hambaarst selgitab: milliseid probleeme põhjustab salakaval hambajuurepõletik

Hambajuurepõletik on salakaval haigus, mis võib aastaid hambajuuri ja kogu organismi lammutada nii, et inimene ise sellest midagi ei teagi.

Heikki (50) on tavaline Eesti maamees, kellel on kogu aeg liiga palju tegemist ja kes oma tervise eest hoolitseb viimases järjekorras. Arsti juurde läheb Heikki vaid äärmises hädas või naise sunnil. Nii õnnestus tal hambaarstil käimisest viilida hea hulk aastaid. Aga hammastega oli tihtipeale mingi probleem. „Alailma valutas suus midagi, tuikas. Nii kui natuke tuult või külma sai, läks pool nägu paiste,“ räägib Heikki. „Ma teadsin, et hammastega on palju probleeme ja et nad on katki, aga ma teadsin ka, et selle korda tegemine maksab suure varanduse. Sõin aga valuvaigisteid ja antibiootikume ning lootsin, et läheb ise mööda.“

Salapärased tervisehädad läksid aga üha hullemaks. „Olin tollal viis aastat noorem, aga ühtäkki hakkasid liigesed valutama. Täitsa nagu vana inimene – nii kui ilm muutus rõskeks, olid minul teatud liigesed kanged ja valusad. Tagantjärele kahtlustan, et liigesevalud tulid ka hammastes möllavast põletikust. Perearst käskis süüa valuvaigisteid. Aga neid ei tohi ju ka mõõdutundetult kaua süüa,“ meenutab Heikki. Ühel hambavalu episoodil, kui Heikkil oleks peaaegu tähtis võistlus jäänud võistlemata, sest stardiajaks nagu kiuste hamba ümbert taas nägu paiste läks, pani tema kaasa hambaarstile aja ja toimetas mehe ise arsti ukse taha. „Edasi läks kõik väga lihtsalt. Tehti röntgenpilt ja selgus, et mul oli mitu hambajuurt põletikus. Ühe hamba kaotasin, teised tegi arst korda. Tore arst oli, ei pahandanud ega midagi. Ütles, et on hullematki näinud. Käisin arsti juures kokku 5–6 visiiti ja see ei olnud tegelikult nii hull nagu ma olin kartnud,“ tunnistab Heikki. „Liigesevalud kadusid ära ja jäi tervisemuresid kohe vähemaks. Hambavalu pole ma enam tundnud ja hammaste peale ei pidanud enam mõtlema. Kui külma saan, siis tuleb nohu nagu tavalistel inimestel, mitte hambavalu.“

Hambavalu tuleb öösel

Unimed Kaarli hambakliiniku (varasema nimega Kaarli Hambaravi) hambaarst dr Natalia Leis selgitab, et hamba sees on õõnsus ehk hambaarstide keeles pulbiruum, kus asuvad närv ja veresooned ehk pulp. Kui hammast lammutab sügavalt kaaries, on olnud mingi hambatrauma või on hambas mõra, võibki tekkida pulbipõletik. „Põletiku kiire arengu puhul tekivad klassikalised valusümptomid: hammas võib hakata spontaanselt valutama, reageerida tugevalt külmale ja kuumale, kusjuures valu suureneb tavaliselt õhtuti, öösiti ja pikali asendis. Seejuures tüüpiline närvivalu võib kiirguda nii, et inimene ei saagi täpselt aru, kust tal valutab,“ räägib dr Leis.

Rahvakeeli hambajuurepõletikuks nimetatud krooniliselt areneva pulbipõletiku puhul ei pruugi selgeid sümptomeid olla või on need sellised, mida ei oska millekski tõsiseks pidadagi. „Näiteks võib inimene tunda, et põletikus hammas on teistmoodi võrreldes teiste hammastega, hammas võib olla ülitundlik temperatuuri kõikumise suhtes, võib olla survevalu hammustamisel või tunduda hammas teistest kõrgem. Tüüpiline pulbipõletikuga patsient on märganud juba pikema aja jooksul, et mõni kindel hammas on tundlikum ja valuvaigistid probleeme ei kõrvalda,“ sõnab dr Leis. „Samuti võib pikemaajalise põletiku puhul hammas olla muutunud tumedamaks, sest pulbi kõdunemisega tekib hamba sisse tume verehüüve ja ka osad mikroobid põhjustavad tumeda pigmendi tootmist pulbiõõnes. Põletikus hamba kõrvale võib aeg-ajalt tekkida igemeturse ja mõnel juhul ilmub igemele lausa mädapunn. Loomulikult võib põletikule viidata ka suur pikemat aega ravimata hambaauk.“

Pihta saab kogu organism

Hamba pulbipõletik pole mitte ainult ebamugav probleem, vaid mõjutab tegelikult kogu organismi. Hambaarsti sõnul levib see hambajuurealusesse lõualuusse ja seejärel hakkab juba luu hambajuuretippude ümber hõrenema. See protsess aga valus enam pole, sest selleks ajaks on hamba pulp juba nö surnud. „Selliseid põletikke avastame hambaröntgenis, kus pildilt paistavad hambajuuretippude all tumedad alad, mis viitavad luuhõrenemisele. Mida kauem see protsess kestab, seda suurem on luukadu. Samas mõni patsient käib aastaid ringi selliste põletikega, sest protsess on niivõrd varjatud,“ räägib dr Leis.

Lisaks hävitustööle lõualuus mõjutab taoline põletik kogu organismi – võib tekkida näiteks reuma või südameklappide põletik. Kui põletik on end sisse seadnud ülalõua tagumiste hammaste juurte alla, siis võib tüütult sage külaline olla põskkoopa põletik.

Aitab juureravi

Dr Leisi sõnul ei kao sellised põletikud kahjuks ise ja abi ei ole ka valuvaigistite või antibiootikumidega ravimisest. Põhjus seisneb selles, et ravimid mõjuvad vereringe kaudu, kuid hamba verevarustus on väga väike ja kroonilise põletiku korral puudub see hambas sootuks. Seega ravimid lihtsalt ei jõua sinna, kus neid vaja oleks. Nii ongi ainus võimalik abi juureravi.

Hambaarst puhastab juurekanalid põletikulisest pulbist ja mikroobidest, misjärel on vajalik juurekanaleid hermeetiliselt täita spetsiaalse juuretäidisega ja ehitada üles kas täidise või krooniga. Juureravi võtab enamasti aega 1–2 visiiti. „See võib muidugi varieeruda, sest sõltub ravi keerukusest ja sellest, kas ravime hammast esimest korda või on tegemist ümberraviga. Esihammaste juureravi läheb kiiremini, sest neil on 1–2 kanalit, kuid tagumistel on kanaleid 3–5 või rohkemgi ning hambaarsti töötamiseks ruumi vähem ja seal kulub ravile kauem aega,“ selgitab dr Leis. Töö hind sõltub ravi keerukusest ja juurekanalite arvust ja võib raskematel juhtudel ulatuda 700–800 euroni.

Lase arstil suus toimuval silma peal hoida

Heikkile luges hambaarst sõnad peale – hügieen olgu niisama eeskujulik kui senini, kuid hambaarsti juures tuleb sellest hoolimata igal aastal käia. Kasvõi ainult näitamas ja kinnitust saamas, et kõik on korras. See süsteem on hästi toiminud juba mitu aastat. Dr Leis ütleb, et hambajuurepõletiku ennetuseks ongi olulised kaks asja: korralik suuhügieen ja õigeaegne hambaravi, kus hambaaugud parandatakse enne, kui need jõuavad areneda hambanärvi lähedale.

Pikalt ravimata hambal võib tekkida nii ulatuslik kahjustus, et hamba ülesehitamine võib olla keeruline või hoopiski võimatu. Hambaarstid katsuvad alati hambaid säilitada, aga kui hambast ei ole suurt midagi alles ning krooni polegi kuhugi kinnitada, tuleb haige hammas võib-olla hoopis välja tõmmata. Kindel on aga see, et kõik variandid arutab arst patsiendiga enne juureravi algust läbi ning siis pannakse ka paika, mis tüüpi ülesehitust peaks hambale ravi lõpus tegema. „Ravi ei alustata enne, kui patsiendile on selged nii ravi kulg, prognoos kui ka lõplik hind,“ lisab dr Leis.

Rohkem infot, kuidas hoida head suutervist, leiad Unimedi blogist.

Unimed Hambakliinikud
Tegevusluba: L03878
www.unimed.ee