Läbi elu pole Reelika olnud just väga sage hambaarstikabineti külastaja. Ta pidas oma hambaid looduse kingituseks ning lausa nii, et kaua aega ta ei teadnudki, mis on hambavalu. Korraga aga hakkas üks hammastest hirmsasti valutama ning hambaarsti erakorralisele vastuvõtule tormanud Reelikale tehti kogu hambakaare pilt. Sealt selgus ehmatav tõsiasi – suus möllab põletik, mis on seal toimetanud juba kaua aega ning jõudnud hävitada osa hambajuuri. Asi oli nii halb, et mõned hambad tuli välja tõmmata.

„Olin šokis, sest minu teada oli mul hammastega kõik korras. Nüüd aga ähvardas hammaste kaotus. Arsti teade, et mu ainus võimalus on implantaadid, mõjus masendavalt. Tundsin, et olen liiga noor hammaste kaotuseks,“ meenutab ta. „Ehmatasin küll, aga samas on inimestel on palju hullemaid hädasid, kui puuduvad hambad. Mul ei tekkinud küsimust, kas asendada puuduvad hambad kohe või lükata seda edasi. Tõsi, raha kulus hammaste korda tegemiseks küll palju, kuid ma ei kahetse.“

Hambaarst teeb imesid, päriselt

Unimed Kaarli hambakliiniku (varasema nimega Kaarli Hambaravi) hambaarst dr Liis Talvik ütleb, et täiesti kindlalt on igale inimesele võimalik luua uus ilus naeratus. „Isegi kui inimesele endale tundub tema hammaste seis hirmutavalt kehv või lausa lootusetu, siis arstina näen pidevalt, kuidas me tänapäevaste materjalide, tehnoloogiate ja oskustega väga kehvas olukorras suudes sõna otseses mõttes imesid teeme,“ sõnab ta. Seejuures soovitab ta inimestel mitte asju enda jaoks liiga keeruliseks või üle mõelda. „Tehke nii nagu ütleb minu 10-aastane poeg: “Mine hambaarsti juurde. Ta vaatab üle ja teeb, mis vaja. Kõik ju!”.“

Põhjusi, miks suutervis käest läheb, on dr Talviku sõnul palju. „Meil kõigil on erinev geneetiline materjal ja kaasuvad haigused. Võivad olla ka kahjulikud harjumused ning selle kõige tagajärjel lagunevad hambad kiiremini ning taanduvad igemed,“ räägib ta. Mõnikord ei ole käidud ammu hambaarsti juures ja siis avastab hambaarst suust päris halva olukorra. Hambaarstihirmu näeb hambaarst õnneks aga üha harvem, pigem kipub hambaarstivisiit kiires elutempos lihtsalt ununema.

Implantaat, kroon või laminaadid

Uue naeratuse loomiseks on mitu võimalust. Millist kasutada, otsustavad arst ja patsient koos ning palju sõltub see ka sellest, milline on olukord suus. Implantaadid on spetsiaalsest metallisulamist kruvikujulised tehishambajuured, millega asendatakse puuduvaid või lootusetu prognoosiga hambad. Kõigepealt paigaldatakse lõualuusse implantaadikruvi ning pärast selle lõplikku luustumist kas implantaadikroon või muu proteetiline lahendus.

Kui oma hambast on veel kuigipalju alles, võib abi olla uuest hambakroonist. „Hambakrooni tegemine võib osutuda vajalikuks kui hammas või suur osa hambast on kahjustunud, murdunud, juureravitud, suurte täidistega, värvi muutnud või tugevalt kulunud,“ selgitab dr Talvik. „Hambakroon katab kogu hammast ning see kleebitakse jäädavalt hamba peale.“

Laminaat on aga hambapinnale kleebitav õhukesest portselanist (0,2-0,5mm) kate, mille abil saab muuta hammaste värvi ja kuju ilusamaks. Võrreldes hambakrooniga on ta õhem ja katab tavaliselt ainult hamba huulepoolset pinda.

Mis see kõik maksma läheb? „Naeratuse hind on väga individuaalne ja sõltub, milline oli suus algne olukord,“ ütleb dr Talvik. „Mõnikord piisab ilusa hambarea loomiseks paarist nädalast ja paarisajast eurost, teinekord kulub lõpptulemuseni jõudmiseks tuhandeid eurosid ja aastaid.“

Uut naeratust tuleb samuti hoida

Kui naeratus on saanud hambaarsti abiga uueks, siis selle eest tuleb ka hoolt kanda. Dr Talviku sõnul sõltub saavutatud tulemuse püsivus väga palju sellest, kuidas inimese suu ajas muutub. Nimelt hõrenevad meil kõigil vananedes luud, igemed taanduvad, hambad kuluvad ja muutuvad kollakamaks. Igaühel toimub see erineva kiirusega. „Hambaarst vastutab parimal võimalikul moel oma töö eest, patsient oma osa eest ning lisaks tuleb loota, et ka loodus aitab saavutatut hoida,“ ütleb ta.

Reelika sõnab, et tema „uued“ hambad on täiesti nagu omad – näevad ilusad välja ja tunduvad suus loomulikud. Ka hoolitsema peab nende eest samamoodi nagu päris hammaste ees – hoidma head suuhügieeni ja jätkama vähemalt korra aastas hambaarsti juures käimist. Seda rõhutab ka hambaarst – olgugi, et suus võivad olla „kunsthambad“, siis pesta tuleb neid ikkagi. „Koroona on meile hästi selgeks õpetanud 2+2 reegli ja see kehtib ka hambahoolduses – pese hambaid 2 korda päevas 2 minutit korraga. Ära unusta niiditamast hambavahesid ja kindlasti käi korra aastas hambaarsti juures kontrollis. Isegi kui ühtegi oma hammast enam suus pole või on hambad asendatud implantaatidega, tuleb hoida pilk peal igemetel ja lõualuul. Hambaravis on ennetamine alati kordades odavam kui probleemide lahendamine,“ lisab dr Talvik.

Rohkem infot, kuidas hoida head suutervist, leiad Unimedi blogist.

Unimed Hambakliinikud
Tegevusluba: L03878
www.unimed.ee