Süüria konflikt on kestnud kümme aastat ja hoolimata rahvusvahelistest pingutustest kestab sõda ikka veel. „Eesti nõuab Süürias üleriigilise relvarahu kehtestamist. Mõistame hukka sealse režiimi teod ja Venemaa eelmise nädala rünnakud Süüria loodeosas,“ ütles välisminister Liimets oma sõnavõtus. „Eriti kahetsusväärne on rünnak Aleppo lähedal asuvale haiglale – see on tõsine rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine.“
Minister rõhutas, et piiriülese humanitaarabi mehhanismi mandaadi pikendamine selle aasta juulis on eluliselt tähtis, et abi jõuaks miljonite inimesteni. Eriti oluline on selle jätkamine pandeemia oludes. Täna on miljonid inimesed, sealhulgas lapsed, olnud sunnitud oma kodudest lahkuma ning elama põgenikelaagrites, kus neil on puudus kõigest eluks vajalikust, ning piiratud on juurdepääs nii toidule kui ka arstiabile. Piiriülese abi peatamisel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Seni ei ole Süüria režiim suutnud tagada rindeülese abi kohale jõudmist, eelkõige riigi põhjaosas.
Euroopa Liit koos oma liikmesriikidega on suurim humanitaarabi andja Süürias ja regioonis. „Eesti on toetanud humanitaarabiga Süüria kriisist põhjustatud kannatuste leevendamist selle algusest saadik ning jätkab seda ka edaspidi,“ sõnas Liimets. Minister avaldas tänu humanitaartöötajatele, kes jätkavad rasketes oludes abi andmist kohapeal.
Istungil võtsid sõna ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) juht Mark Lowcock, ÜRO Lastefondi (UNICEF) tegevjuht Henrietta Fore ja Al Amal Fundi’i esindaja dr Amani Ballour.
Välisministri tasemel osalesid lisaks Eestile ka Ühendkuningriik, Norra, Iirimaa ja Tuneesia. Venemaad esindas asevälisminister Sergei Veršinin.
Täna osaleb välisminister veebi teel Brüsseli viiendal konverentsil „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“. Konflikt on kestnud juba kümme aastat ning konverents annab rahvusvahelisele kogukonnale võimaluse ühendada jõud ning mobiliseerida ja pakkuda toetust Süüria konfliktis kannatanutele nii Süürias kui ka naaberriikides.
