Euroopa Liit uuris viie liikmesriigi – Belgia, Eesti, Poola, Kreeka, Itaalia - eelmise aasta distantsõppe kogemusi ning avaldas tulemuste põhjal tänavu ülevaatliku raporti.

Raporti Eestit puudutavast osast tuleb välja, et koolilaste õpioskustele avaldas suurimat mõju see, mil määral nad said vanematelt tuge. Mullukevadise esimese distantsõppe nädala järel pakuti mitmetele õppetööga hätta jäänud õpilaste kas sotsiaalpedagoogi või abiõpetaja tuge, kuid kahetsusväärselt loobusid sellest võimalusest mitmed perekonnad. Lisaks selgub raportist, et haavatavamas olukorras olid ka õpilased, kelle üks või mõlemad vanemad olid eesliinitöötajad.

Oli ka õpilasi, kellel kodused tingimused pärssisid õppetegevuses osalemist. Näiteks kirjeldatakse raportis juhtumit, kus ühel gümnasistil tuli õppetööst kõrvale jääda, sest tal ei olnud kodus õdede-vendade kõrval privaatset nurka, kus oleks saanud kooliasjadega tegeleda.

Mõnedele lastele viidi õppematerjalid postkastidesse, et vähendada nende digitaalse oskusega või motivatsiooniga seotud probleeme. Paraku nägid õpetajad tagasi saadud materjalide pealt, et õppeprotsessi osas oli tegemist puuduliku lahendusega.

Teisalt nähti osade õpilaste pealt, et neid on tabanud videomängude sõltuvus, mis aga vähendas nende aktiivset osalemist virtuaaltundides. Lisaks märkasid õpetajad, et avatud suhtlejatest õpilaste jaoks osutus distantsõpe suuremaks väljakutseks.

Distantsõpe tingis ka muutusi hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste funktsionaalses lugemisoskuses. Näiteks kirjeldas üks vanem, et laps veedab terve päeva ühe aine ülesandeid lahendades, sest ei mõista tööjuhendeid. Antud juhul otsustas õpetajad mõned teemad käsitlemata jätta ning keskendus rohkem sellele, et õpilane tunneks end rohkem kaasatuna. Positiivse poole pealt tuuakse raportis esile, et mitmed HEV õpilased (peamiselt introvertsed ja tähelepanuhäiretega) suutsid oma õppetulemusi hoopiski parandada.

Vaime tervis kannatas

Mullune distantsõppekogemus mõjus laastavalt õpetajate ja õpilaste vaimsele tervisele. Suurenes töömaht, kadus kooli- ja kodukeskkonna füüsiline eraldatus ning päevad tuli veeta arvutiekraanide ees. Eriti stressirohkeks kujunes periood tagasihoidlikuma digipädevusega õpetajatele.

Siiski tuuakse raportis välja, et õpilased suhtus distantsõppesse positiivsemalt kui õpetajad.

Liiga palju võimalusi on halb

Nii õpilased kui ka õpetajad on raportis välja toonud, et tundsid puudust ühtsest keskkonnast, kuhu kogu õppetöö koonduks. Ehkki eKool ning Stuudiom laias laastus neid funktsioone kannavad, puudub neist võimalus näiteks videotundide läbiviimseks.

Raportis rõhutavad õpetajad, et erinevate veebikeskkondade ja -rakendustega ei tohiks üle pingutada, sest need tekitvad õpilastele segadust. Ka vanemad suhtusid erinevate digitaalsete keskkondade kasutamisse kriitiliselt. Lisaks tõid nad esile, et oleks tahtnud näha rohkem vahetut kontakti õpilase ja õpetaja vahel.

Eestist osales uuringus 28 inimest, nende seas nii koolitöötajad, õpilased, vanemad kui ka ühe erasektori haridustehnoloogia ettevõtte esindaja.