Sünoptik Kairo Kiitsak kevadisest soojusest: suuremas pildis on näha keskmiste temperatuuride tõusu

Märtsikuu lõpp on toonud mõnusad soojakraadid. Sarnaseid temperatuure sai samal ajal kogetud möödunud aastalgi. Kas siinne kevad ongi muutumas pisitasa aina soojemaks?

Täna mõõdeti Valgas 14,5 kraadi sooja. Möödunud aasta samal päeval 14,8 kraadi. Eesti märtsikuu soojarekord on 18,9 kraadi, mis registreeriti 30. märtsil 1968. aastal Valga ilmajaamas.

Sünoptik Kairo Kiitsak märkis Delfile, et erakordset pole märtsikuise soojuse puhul tänavu küll miskit ebatavalist - minevikus on mõõdetud sel ajal isegi 15-18 soojakraadi. Küll aga täheldas ta, et väikest tõusu keskmiste temperatuurida vallas on suuremas pildis näha. Selle ilmestamiseks jagas ta Eesti keskmiste kuunormide võrdlust möödunud 30 aasta vältel - selline metoodika on kliimanormide võrdlemise puhul kasutusel üle terve ilma.

Märtsikuu keskmine temperatuur püsib praegu normi piires - mõned päevad on sel siiski aega muutuda, nentis Kiitsak.

Üldine temperatuuritõus on täheldatav kõikide aastaaegade puhul. Kiitsak märkis, et enim on näha muutust aga just nimelt talvekuude puhul.

Millest tingituna Eesti kliima aga pehmeneb? Ja miks nimelt on talvekuude jooksul suurimaid erinevusi märgata?

Kiitsak märkis, et eelkõige on tasapisi soojenevatesse ilmadesse panustamas soojus- ja kiirgusbilansi muutunumine. Otsa tuleb vaadata ka sellele, et Arktika piirkonnas on jää koguseliselt vähenenud.

"Tormipesa, mis varem koondus põhiliselt Islandi ümbrusse, nihkub üha enam ida poole ning läänest tulevad tsüklonid kannavad oma lõunaserva mööda Läänemere idakaldale talvel tuulise, sooja ja niiske ilma," selgitas Kiitsak. "Mida aktiivsem on talvisel perioodil läänevool, seda pehmem ja heitlikum ilm kipub meil domineerima. Seda iseloomustab väga hästi Põhja-Atlandi ostsillatsioon (ehk õhurõhu tugevuse võnkumine) Atlandi ookeani põhjaosas."

Kiitsak sõnas aga külmade talvee armastajatele rahustuseks, et kuigi pikaajalised trendid näitavad talvede järk-järgulist soojenemist ka tulevikus, ei tähenda see siiski, et külmad ja lumerohked talved ära kaovad - neid tuleb lihtalt harvemini ette.

Soojemaid märtsikuulõppe on oodata ka tulevikus, ent Kiitsaku sõnul ei saa eales kindel olla - ilmastikul on ju kombeks olla muutlik.