Krister Paris leiab, et valitsuse sisuline sõnum, et inimesed peaksid vältima kontakte, on täitsa arusaadav. Piirangute üle saab küll üksikasjalikult vaielda, kuid suures plaanis on need mõistetavad. Ent millest on Parise hinnangul märksa vähem aru saada, on sõnumite muutumine ajas.

„Mudelid näitasid, et nakatumine tõuseb ja jõuab sinna, kus oleme täna. Seda oli ette näha. Tollal lugesin valitsuse sõnumitest välja, et saame sellega hakkama. Et see on asi, mis on okei. Aga nüüd hakata kuidagi rapsima – see jätab küll mulje, et nad vist päris kindlalt ei tea seal eesotsas, mida nad teevad,” kommenteerib Paris.

Et selgemad sõnumid jõuaksid ka kõrge nakatumisega Lasnamäele või Maardusse, võiks Kallas ka ise vene keeles suhelda, leiab Roman Starapopov. „Ta pole vene inforuumis. Ei räägi vene keelt, ei loe vene uudiseid. Selles on probleem. Ehk peaks tema nõunikud seda siis tegema?” küsib ta. Tasa ja targu on valitsuse sõnumid küll venekeelsesse inforuumi jõudnud – pressiülekannetel on sünkroontõlge vene keelde ning enam ei pea neid vaatama ainult ERR-ist, vaid saab jälgida venekeelsena Youtube’ist. Ent Starapopovi arvates jääb näiteks Kallas soovist Kõlvartile venelastega suhelda mulje, nagu oleks nakatumistes just venelased süüdi. „Lasnamäel ei ela ainult venelased. See on Tallinna kõige suurem linnaosa. Võib-olla selles on probleem, et seal on kõige suurem nakatunute arv,” sõnab Starapopov.

Parisele meenub vestlus, mida ta paar päeva tagasi oma naabritega pidas. „Vanemaealised prouad, selgelt riskigrupis,” kirjeldab ta prouasid. Paris küsis, et kas nad on vaktsiini juba saanud, millele kostis vastuseks, et ei-ei. „Ja siis tuli pikk tiraad, mida kõik AstraZeneca teeb halba ja vot, kui ikka Sputnikut saaks. Ühte naabrit ma tean selgelt, kuulen teda läbi seina – tema peamine infokanal on PBK. Teist naabrit ma ei tea, mida ta kuulab ja vaatab. Aga mõlema sõnum oli väga sarnane ja nad üksteisega vesteldes järjest võimendasid seda,” vahendab Paris vestlust naabrinaistega.

Kui Tallinn ostis kunagi saateid PBK-sse, et Keskerakonnale ja Kõlvartile reklaami teha, siis võiks Parise hinnangul ideoloogilised vastuolud kõrvale jätta ja seda kanalit venekeelse elanikkonnaga suhtlemiseks kasutada.

Starapopov toob välja, et vene meedias polegi kuskil kirjas, et Sputnik kuidagi halb oleks, kuid AstraZenecast kirjutatakse seal väga aktiivselt. Nii siis inimesed usuvad ja ootavad Sputnikut. Kui valitsemine oleks tema teha, ta ka ostaks seda. Kes tahab, saab siis ennast Sputnikuga vaktsineerida. „Kõige tähtsam on osta vaktsiini, pärast räägime, et kes oli süüdi. Kõige tähtsam on, et vaktsiin töötab,” ütleb Starapopov. Las vene meedia siis teeb propagandat, et eestlased kasutavad nende toodet. „Aga inimeste tervis on kõige tähtsam,” lisab Starapopov.

Nii lisab ka Paris, et kui Euroopa annab rohelise tule, siis võetagu Sputnik kasutusse. „Kui kuskilt saab muidugi – kui Venemaal seda ikka jätkub,” lisab ta.

Kanna maski, ära kanna maski

Et üleüldiselt tekiks usaldus valitsuse sõnumite vastu, peavad need ka selged olema. Paris toob näiteks EBS-i turunduse õppejõu Katri Keremi arvamusloo. „Jätkuvalt kehtib ametlikuna loosung, et püsi kodus. Aga see on sisutühi loosung. Tegelikult võib seda ju rikkuda, tegelikult võib ju poes käia, tegelikult võib hädaga ka tööl käia ja sõita bussiga. Siis suhtungi samamoodi ka kõikidesse teistesse sõnumitesse. Sõnumid on devalveerunud ja kutsuvad inimesi lähenema loominguliselt. Mis usaldus on siis valitsuse suhtes, mis ütleb, et tehke nii või tehke naa? Kriisi juhtimises on sõnumi selgus väga tähtis,” selgitab Paris.

Või teine segadus: kevadel räägiti, et mask on nagu on, palju sellest abi pole, ärgu inimesed muretsegu. „No saame aru, et maske polnud saada, ei tahetud inimestel võimetuse tunnet tekitada. Alguses öeldi, et pole vaja ja nüüd, et on vaja – miks ma peaksin seda kõike usaldama?” kirjeldab Paris, kuidas inimene võib sattuda segadusse.

Samas mõistab ta Kallast. „Ütledki, et vaata – kui teete nii, siis juhtub nii. Kui piiranguid ei jälgi, võibki juhtuda, et suve ei tule. Rõhumine täiskasvanulikule mõtlemisele,” sõnab Paris. Kui võrrelda Ratase ja Kallase sõnumiseadmist, siis oli eelmine peaminister „rohkem Batuška tüüpi, kes pidas kõmisevaid ütlusi ja andis karme suuniseid.” Kumma viis on efektiivsem? „Kui vaatame tänavapilti – kas võime öelda, et ei peeta reeglitest kinni? 95% kindlasti peavad. Maskikandmine on universaalne, poes pole tunglemist,” tõdeb Paris.

„Sügisel olin Armeenias. Seal oli vaja maski ka õues kanda. Nendel ei olnud probleeme. Olin ka Poolas. Seal oli ka vaja maski õues kanda. Praktiliselt oli kõikidel,” meenutab Starapopov.

Eesti inimene sügisel aga ei osanud ette kujutadagi, et pool aastat hiljem on maskiball.