Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sõnul on EL ainus OECD suurtootja, kes ekspordib jätkuvalt suures mahus vaktsiine kümnetesse riikidesse. Kuid ta lisas, et vastutulelikkus peab olema kahepoolne ning just seetõttu otsustas Euroopa Komisjon kehtestada vastastikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtted, mida tuleb ekspordilubade andmisel arvesse võtta.

Uue määrusega tehakse olemasolevas mehhanismis kaks muudatust. Esiteks peaksid liikmesriigid ja komisjon lisaks sellele, et nad võtavad arvesse kavandatud ekspordi mõju ELi ja vaktsiinitootjate vahel sõlmitud eelostulepingute täitmisele, võtma arvesse ka:

  • vastastikkust (kas sihtriik piirab vaktsiinide või nende toorainete eksporti kas seaduse alusel või muul viisil) ning
  • proportsionaalsust (kas epidemioloogiline olukord, vaktsineeritute hulk ja vaktsiinide kättesaadavus on sihtriigis parem või halvem kui ELis).


Liikmesriigid ja komisjon peaksid hindama, kas eksporditaotlused ohustavad vaktsiinide ja nende koostisosade tarnekindlust.

Teiseks lisatakse uue õigusaktiga varem loanõudest vabastatud 17 riiki määruse kohaldamisalasse, et saada vaktsiinikaubandusest täielik pilt.

Ekspordilubade süsteem

Alates ekspordi läbipaistvuse ja lubade andmise mehhanismi kasutuselevõtust on taotluste alusel väljastatud 380 ekspordiluba 33 erineva sihtkoha ja ligikaudu 43 miljoni vaktsiinidoosi jaoks. Rahuldamata jäi vaid üks taotlus. Peamised ekspordisihtkohad on Ühendkuningriik (ligikaudu 10,9 miljonit doosi), Kanada (6,6 miljonit doosi), Jaapan (5,4 miljonit doosi), Mehhiko (4,4 miljonit doosi), Saudi Araabia (1,5 miljonit doosi), Singapur (1,5 miljonit doosi), Tšiili (1,5 miljonit doosi), Hongkong (1,3 miljonit doosi), Korea (1,0 miljonit doosi) ja Austraalia (1,0 miljon doosi).

ELi vaktsiinistrateegiast

Euroopa Komisjon avaldas 17. juunil 2020 Euroopa strateegia COVID-19 vastaste tõhusate ja ohutute vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja kasutuselevõtmise kiirendamiseks. Õiguse eest osta konkreetse ajavahemiku jooksul kindla arvu vaktsiinidoose katab komisjon eelostulepingute alusel osa vaktsiinitootjate esialgsetest kuludest. Eraldatud vahendeid käsitatakse kui ettemakset nende vaktsiinide eest, mille liikmesriigid pärast ära ostavad. Eelostuleping kujutab endast seega riskivaba investeeringut, mis kohustab ettevõtjat vaktsiini tootma juba enne sellele müügiloa saamist. See peaks võimaldama kiireid ja katkematuid tarneid kohe, kui vaktsiinile on luba antud.

Komisjon on seni sõlminud eelostulepingud kuue ettevõtjaga (AstraZeneca, Sanofi-GSK, Janssen Pharmaceutica NV, BioNTech-Pfizer, CureVac ja Moderna) ning kindlustanud ELile kuni 2,6 miljardit vaktsiinidoosi. Läbirääkimised on käimas veel kahe ettevõtjaga. Neli lepingut ettevõtjatega, kelle vaktsiinile on antud tingimuslik müügiluba, tagavad ELile kokku üle 1,6 miljardi vaktsiinidoosi.