Merkel tegi otsuse teatavaks pärast kiiresti korraldatud videokonverentsi liidumaade juhtidega, kus ta suunamuutust selgitas ja ütles, et selle vea eest vastutab lõpuks tema, vahendab Deutsche Welle.

Pressikonverentsil ütles Merkel, et ühiskonna sulgemine lihavõtete ajaks oli mõeldud parimate kavatsustega.

„Me peame püüdma pandeemia kolmandat lainet aeglustada. Sellest hoolimata oli see viga,” ütles Merkel ja lisas: „Sest lõpuks kannan lõplikku vastutust mina.”

„On tähtis, et ma praegu seda siin ütleksin. Viga tuleb nimetada veaks ja ennekõike tuleb see parandada, eelistatavalt õigel ajal,” rõhutas Merkel ja palus kodanikelt andestust.

Merkel ütles, et lähemal analüüsimisel ähvardas kavandatud sulgemine teha rohkem kahju kui kasu. Merkel ütles ka, et ei olnud piisavalt aega, et kõrvaldada adekvaatselt mõningaid probleeme, mis oleksid sellega kaasnenud, nagu näiteks töötasu ja töötundide kaotamine.

„See oli hästi põhjendatud, aga ei olnud nii lühikese ajaga tehtav,” ütles Merkel lihavõtteaegsete meetmete kohta. „Palju, liiga palju küsimusi, alates puuduvatest palkadest kuni aja kaotamiseni tehastes ja asutustes, ei oleks saanud õigeks ajaks adekvaatseid vastuseid.”

Merkel ja liidumaade peaministrid leppisid eile pärast 12 tundi läbirääkimisi kokku hädapiduri tõmbamises ja piirangute leevendamise ümberpööramises piirkondades, kui seitsmepäevane nakatumisnäitaja on üle saja juhtumi 100 000 elaniku kohta kolm päeva järjest.

Nad tegid teatavaks ka veelgi karmima sulgemise lihavõtete ajaks 1.5. aprillil, kui kogu riik, sealhulgas enamik toidupoode oleks suletud olnud.

Juhtivad epidemioloogid ütlesid aga, et viiepäevasel karmil karantiinil lihavõtete ajal poleks olnud pea mingit mõju pandeemia kolmanda laine vastu.

Suurt kisa tõstsid nii protestantide kui ka katoliiklaste organisatsioonid.