Nakatumiskordaja R on langenud ühele, kuid Härma sõnul on põhjust rõõmustada alles siis, kui see langeb 0,8 peale. Siiski tõdes ta, et ulatuslikud piirangud töötavad. Seda näitab ka tõsiasi, et eelkõige toimuvad nakatumised kodudes. Samuti on palju nakatumist eraviislistel kohtumistel.

"Märtsis ja aprillis ei ole mõistlik kohtumisi teha," sõnas Härma.

Paraku on kasvanud ka sisse toodud haiguste juhud, mis viitab reisimisele. Küll aga ei ole Härma sõnul Eestis leitud veel Uganda tüve, domineerivad UK tüvi, rohkem on ka LAV-i tüve. "Kui mõni riik näitab, et neil on kahtlaselt madalad nakatumisnumbrid, siis sellesse tasub kriitiliselt suhtuda," sõnas ta.

Härma rõhutas, et viiruse eest ei ole kaitstud ükski vanuserühm, seda näitab ka surmaga lõppenud COVID-patsientide keskmise vanuse langus, mis on nüüd 78-aastat.

"Olukord on raske, võib öelda, et isegi kriitiline," nentis tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Ta lisas, et sel nädalal on oluline jälgida, kas nakatumine hakkab langema, misjärel saab otsustada, kas teha uusi piiranguid, kuid lahendusi nendeks ei ole.

Kiik sõnas, et praegu ei ole täiendavaid piiranguid lauale pannud ei teadusnõukoda, Reformierakond ega Keskerakond. "Me kõik loodame, et rohkem piiranguid vaja ei lähe. Praegu on mindud sulgemisega kaugemale, kui me minna tahtsime."

Kiik avaldas siiski lootust, et suvi tuleb kindlasti ilusam, kui möödunud koroonarohke talv.

Sotsiaalminister Signe Riisalo rääkis, et vaimse tervise seisukord on täiskasvanud elanikkonna seas võrreldes aasta taguse ajaga märgatavalt halvenenud. Rohkem on stressi, depressiooni, ärevust, häiritust.

Riisalo sõnul on lisaeelarvesse planeeritud ressursse vaimse tervise teemadega tegelemiseks. Näiteks valmistatakse ette psühholoogilise abi liini avamist. Riisalo tõdes, et õpetajatele avatud tugiliin ei ole jõudnud nii paljude inimesteni, nagu haridus- ja teadusministeerium seda lootis.