Koroonaviirus levib üle Eesti ja igal pool, kuid suuremate nakatumisnäitajatega on tähelepanu pälvinud Tallinna Lasnamäe linnaosa, kus inimesed elavad suurtes majades, tihedasti koos. Delfi „Erisaates“ rääkis suure linnaosa vanem, Vladimir Svet, miks on olukord Lasnamäel keeruline ja millised on väljavaated. Svet seletab, et inimesed on viimastel nädalatel muutunud hoolsamaks näiteks maskikandmise osas, kuigi koroonakolletega majade postkastidesse pandud maskipakid on toonud talle seinast-seina tagasisidet. Mis puutub Lasnamäelaste valmidusse vaktsineerida, siis Svet annab mõista, et sotsiaalmeedia ei peegelda inimeste päris seisukohti. Tema sõnul on Lasnamäelaste huvi süsti saada meeletu. Saatejuht on Raimo Poom.

Mis olukord Lasnamäel siis on. Sotsiaalminister Tanel Kiik on mures olukorra pärast Lasnamäel, räägitakse, et väga paljudes ühistutes on koroonaviirus sees. On olukord väga hull?

Kui räägime Lasnamäest, siis see pole mingi vaakumis eksisteeriv magalarajoon. See on Tallinna osa. Meil on keeruline ja ebaõige võrrelda Lasnamäed teiste kohalike omavalitsiustega. Tihti kõrvutatakse Lasnamäed ja Tartut, kuna nad elanikkonna järgi oleksid justkui võrreldavad. Aga kui mõtleme selle peale, kus Lasnamäelased töötavad, kes käib Lasnamäel poes, tööl, siis ei saa vaadata Lasnamäed eraldi ülejäänud linnast.

Kui aga sellele keskenduda, siis on meil tõesti väga kõrge haigestumus kui võrrelda teiste linnaosadega. Me näeme selle taga kahte põhilist probleemi. Esimene asjaolu on see, et inimesed elavad väga tihedalt. Enamus inimesi elab mitmekordses, nõukaaegses kortermajas. Neist moodustavad suure osa 9-korsed majad, kus asustus on eriti tihe ja inimesed on sunnitud kasutama lifte. Näeme, et kuna asustustihedus on suur, inimesed kohtuvad tihti kaubanduskeskuses, ühistranspordis, kasutavad neid teenuseid oluliselt rohkem neid teenuseid, kui mõnes teises linnaosas, kus on rohkem eramuid.

Teine tahk on see, et paljud Lasnamäe elanikud ei saa oma tööd teha kaugtööna. Vabariigi president ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes õigesti, et tuleb mõelda, kuidas teha rohkem tööd kodust, maakodust. Lasnamäelastel aga pole enamuses maakodusid ja nende töö iseloom ei võimalda neil tööd teha nii, et oleks ohutu. Tänaseks on meil olemas ka statistika, et mitte-eestlaste seas on 2,5 korda vähem võimalust oma tööd kaugtööna teha.

See ei tähenda, et on üks-ühele üle kantav Lasnamäele, sest Lasnamäel elan Pärnu jagu eestlasi. eestlasi elan Lasnamäel rohkem, kui Nõmmel või Pirital on elanikke. Aga see annab indikatsiooni, et neil on vähem võimalik oma tööd koju viia ja see on riskifaktor, sest paljud töötavad laonduses, tööstuses toomises. Meil on Lasnamäel endal päris suur tööstusala Peterburi maantee ääres.

Nende faktorite koosmõju annab pildi, mida praegu näeme.

Räägite, et inimesed elavad väga tihedasti koos kortermajades, vaja on kasutada ühist lifti. Kas on teada, mismoodi see viirus siis levinud on neid majades? Kas seda tuuakse siis neist töökohtadest või levib see koguni kõrgete majade ventilatsiooni kaudu? Ka selliseid jutte räägitakse.

Mina ei ole ventilatsioonisüsteemi spetsialist. Ma ei oska öelda, kas nõukogude aegse maja ventilatsioonisüsteemi kaudu võib viirus majas levida. Aga me teame seda, et mida tugevam ja parem on ventilatsioon on majas, seda väiksem on võimalus inimestel samas majas nakatuda. Nüüd küsige, milline on ventilatsioon nõukoguse aegsetes majades? Tihti on ta sisuliselt olematu. Kui ühistu on olnud hoolas, siis on seda vähemalt puhastatud, kuid ka see ei anna välja seda, mida on vaja.

Aga praeguses olukorras, kus meil on epideemia, viirus levib kõikjal, võib ka haigestuda kõikjal.

Mis on teile teadaolev viimane haigestumise olukord siis Lasnamäel. Kas nakatumine läheb kõrgemaks, saavutanud teatud taseme või on piirangud juba mõjumas, et hakkab vaikselt vähenema?

Kui vaatame möödunud nädalavahetuse numbreid võib tekkida tunne, et justkui on hakanud olukord paranema. Nägime, et Lasnamäel oli absoluutarvudes nakatumine kukkunud. Kuid minu arvamus on see, et see mulje on petlik. Võibolla on ajutine kukkumine, ei ole tunnet, et olukord oleks oluliselt paremaks läinud. Minu isiklik lootus on see, et oleme jõudnud stabiilsuseni. Näeme praegu, et kui möödunud nädala esmaspäeval oli meil koroonakoldega maju 250, siis täna on neid alla 200. See justkui peaks andma lootust, aga ma oleks pigem ettevaatlik. Ma arvan, et esimesi järeldusi saab teha selle nädala lõpupoole. Piirangud kehtestati 11. märtsil, teame, et koroonaviiruse puhul on meetmete mõju aeg umbes kaks nädalat. Ja alles selle nädala lõpus, järgmise alguses hakkame nägema, mis on muutunud ja hindama meetmete mõju.

Kuidas on inimeste arusaamisega piirangute olulisusest ja nende täitmisega Lasnamäel? Kuidas jälgite piirangutest kinnipidamist, on sellega probleeme?

Kui üldistada, siis olukord on viimase kahe-kolme nädala jooksul oluliselt paranenud nagu ka mujal Eestis. Tekkinud on palju rohkem hoolsaid inimesi. See on suur üldistus.

Oleme näinud, et kaubanduskeskused on hakanud oluliselt rangemalt jälgima maskikandmist ja inimesed on seda ka aktsepteerinud. Koos koroona kollete tuvastamisega majades oleme iga sellises majas elava inimese postkasti pannud maskipaki ja meeldetuletuse, et tema majas on kolle. Ja oleme saanud sellele väga teravat reaktsiooni nii heas kui halvas mõttes. Aga oleme sellega saavutanud eesmärgi, et inimesed tunnetasid, et koroonaviirus on kohal, lähedal..

Mis see tähendab, et teravat reaktsiooni nii heas kui halvas mõttes?

On olnud väga erinevaid reaktsioone. Alates sellest, et öeldakse aitäh ja ubatakse edaspidi hoolsamad olla lõpetades küsimusega, miks te külvate paanikat. Iga inimene hindab oma mätta otsast ja saame aru, et kuskil me lähme üle võlli ja tekitame inimestes liigseid emotsioone. Aga liigsed emotsioonid on küll minu arvates praegu väiksem hind mida saame maksta, kui teine võimalus on, et viiruse levik jätkub ja ohvreid tuleb juurde.

Üks murekoht võib meil tekkida lähialal. Ilmad on paranemas lähiajal, kool on jätkuvalt distantsil ja meil võib tekkida möödunud aastaga sarnane murre, et paljud noored inimesed hakkavad otsima võimalus päeva teises pooles vaba aja veetmiseks. See on loomulik ja normaalne. Aga see on suur väljakutse, kuidas meie ja kaubanduskeskused saavad sellega hakkama, sest tavalised vaba aja veetmise võimalused on suletud. See on koht, kus peame palju tööd tegema ja harjutama inimesi, et on vaja vastu pidada veel.

Möödunud nädalvahetusel toimus Lasnamäel väike katse suuremaks vaktsineerimiseks valmisoleku tunnetuse saamiseks. Vaktsineerima kutsuti vanemaid inimesi. Kuidas see katse läks ja mis on inimeste meeleolud – kas kõik ootavad Sputniku vaktsiini või võetakse seda, mida pakutakse?

Vaktsineerimine läks väga hästi. Ühe päevaga said 2000 kohta täis. 95% registreeritud inimestest tulid kohale ja nende asemel, kes ei tulnud, kutsuti kohe inimesed varunimekirjast. Kui antaks rohkem vaktsiini, siis vaktsineeriks rohkem.

See on keeruline küsimus, kuidas inimesed vaktsiini ja vaktsineerimisse suhtuvad. Kui lugeda Facebooki võib jääda mulje, et inimestel on vaktsiinide osas rohkem küsimusi, kui valmidust vaktsineerima minna. Kui vaadata artikleid Sputniku kohta, siis on palju venelasi ja eestlasi, eks ütlevad, et nemad ootavad Sputnikut. Aga kui pakud vaktsiini ka ütled, et vaktsineerime praegu, siis inimesed võtavad seda ilma suurema kisa ja kärata. Ilma suuri postitusi kirjutamata.

Fakt on see, et kui lasnamäelastele vaktsiini pakuti, siis nad selle ka vastu võtsid. Ja me nägime, et huvi oli tegelikult suur. See on meie jaoks koge olulisem. Me ei istu ja aruta, et kui palju inimesi ei taha end vaktsineerida. Pingutame selle nimel, et pakkuda vaktsiine, mida pakkuda on. Ja teha nii, et võimalikult palju inimesi saaks teada, et neil on võimalik seda saada.

Kas linnaosavalitsuses teete siis vastavat teavitustööd vaktsiinide kohta? Mis rolli te mängite?

Viimase kampaania osas oligi linnaosa valitsuse kommunikatsioonil kandvam roll. Võtsime ühendust meediaväljaannetega, kasutasime sotsiaalmeediat, linna infokanaleid. Oluline oli ka see, et kogu info, mis läks eesti keeles, läks ka vene keeles. Julgen küll öelda, et tänu meie aktiivsusele need kohad ka täidetud said.

Küsimus oli selles, et kui riik korraldas kaks nädalat tagasi vaktsineerimise katset, siis oli kõik õigesti välja arvatud see, et kutse saadeti eesti.ee ametlike meilide kaudu. Paneme kõrvuti, et kutsuti just vanemaid inimesi. Saame ju aru, et eakamate inimeste seas on vähemalt osaliselt neid, kes internetti nii tihti ei kasuta. Ja kui meile see info tuli, et Lasnamäel tekib vaktsineerimise võimalus, saime kohe aru, et see asi läheb läbi vaid siis, kui meil on võimalik helistada.

Jaotasime kohe linnaosavalitsuses ülesandeid ringi, saime tekitada võimaluse, et kaheksa inimest said kõnesid vastu võtta. Nad said koolituse, kuidas inimesi digiregistratuuri kaudu registreerida. Oluliseks tingimuseks oli see, et inimestel pidi olema võimalik registreerida ka oma vanemaid sugulasi. Saame ju aru, et nendeni infoga jõudmine pole nii lihtne. Aga nende sugulaste, laste ja lastelaste kaudu on see oluliselt lihtsam. Seetõttu panime kommunikatsioonis erilist rõhku sellele, et helista oma vanaisale, vanaemale, tutvusta talle võimalust.

Me nägime, et ühe ööpäeva jooksul prooviti üle 8000 korra meie kõnekeskusesse helistada. 8 inimest ei jõua sellist tulva paraku vastu võtta ja paraku oli inimesi, kes pidid jääma ootele või ei pääsenud ligi. Aga me nägime, et huvi oli meeletu!