Reidil küsiti andmeid kemikaalide kohta ning hinnati seda, kus ja kuidas kemikaale hoiustatakse. Kontrolliti ka töötajate teadmisi selle kohta, mida teha, kui juhtub õnnetus ning kuidas seda likvideerida.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnul ei hoiustanud ükski asutus kemikaale lubatust suuremas koguses, küll aga esines puudusi selles, kus ja kuidas kemikaale hoiustati. “28 asutuses oli hoiukoha märgistuses nõuetele mittevastavusi ning lisaks 28 asutuses esines probleeme hoiukoha endaga,“ ütles Tähe.

Teadmised selle kohta, kuidas tegutseda tulekahju ja/või kemikaalide lekke korral, puudusid 18 asutuse töötajatel. Samuti osutusid probleemkohtadeks ohutuskaardid, evakuatsioonivalgustus ja -teed ning puuduolevad lekke korral tegutsemiseks vajalikud vahendid. Tuleohutuse seaduse alusel tuvastati ka muid rikkumisi.

„Kemikaaliohutuse reid tõestas, et tegemist oli vajaliku valdkonna kontrolliga,“ ütles Tähe, tõdedes samas, et kohati puuduvad Päästeametil õigused tuvastatud vigade suhtes ettekirjutisi teha.

Eestis on varasematel aastatel juhtunud mitu õnnetust, kus basseinivette on sattunud liialt palju kloorilahust ning inimeste tervis on seetõttu olnud ohus. Samuti on juhtund õnnetusi, kus kemikaalianumad on läinud ümber ja kemikaal on lekkinud läbi põranda alumisele korrusele. On olnud ka õnnetusi, kus omavahel on segatud kemikaale, mis olemuselt kokku ei sobi ning seeläbi põhjustatud ohtlik olukord. Mitmes ohtlikke kemikaale hoiustavas hoones on puhkenud ka tulekahju, mis raskendab päästetöid.