Uhkustav Prantsusmaa hoiab kolmanda laine kiuste koole lahti. Miks?

Prantsusmaal möödus sel nädalal aasta koroonaviiruse piirangute esmakordsest kehtestamisest. Toona astus Prantsusmaa erakordse sammu, sulgedes koolid üle kogu riigi. Uksed jäid mõnel pool kinni maini, teisel pool juunini. Järgnevatel kuudel, mil viiruse levik kord vaibus, kord süvenes, võtsid võimud aga omaks Euroopas tavatu lähenemise, tundes uhkust, et koole hoitakse avatuna ajal, mil need naaberriikides suletakse.

Tervise- ja haridusekspertide sõnul on Prantsusmaal nüüd kasvava kriisi valguses aeg oma kangekaelset lähenemist tõsiselt korrigeerida, kirjutab Leedu Delfi.

Järsk tõus COVID-19-ga nakatunute ja hospitaliseeritute arvus ning Briti tüve üha laialdasem levik viimastel nädalatel tõi prantslastele nädalavahetusel kolmanda lukkupaneku. Otsus puudutab 16 piirkonda (sh pealinna Pariisi), kus elab kokku umbes 21 miljonit inimest.

Valitsuse jaoks on koolide sulgemine aga endiselt selge punane joon, millest president Emmanuel Macron ega tema kabinet ei soovi üle astuda. "Olukorra võrdlemisel ärgem unustagem seda, mis pole Prantsusmaal suletud ja mille üle võime uhked olla: ükski teine Euroopa Liidu riik pole hoidnud koole lahti nii kaua kui Prantsusmaa," kuulutas hiljuti riigi Euroopa asjade minister Clement Beaune.

UNESCO andmete kohaselt on koole Prantsusmaal pandeemia tõttu kinni hoitud pelgalt alla 10 nädala - selle näitajaga jääb riik koolide lahtihoidmises alla ainult Valgevenele (0 nädalat kinni), Islandile (6) ja Šveitsile (6), samas kui teeb selgelt silmad ette näiteks Saksamaale (24 nädalat kinni), Suurbritanniale (26), Itaaliale (30) ja Ameerika Ühendriikidele (43).

"On tõsi, et olukord on muutumas omamoodi Prantsuse erandiks, kuid selle üle tasub uhkust tunda mitmel põhjusel. Tänasest kriisist võinuks kujuneda hariduskatastroof - üritan Prantsusmaad selle eest kaitsta," selgitas haridusminister Michel Blanquer raadiojaamale France Inter.

Ajal, kui haiglad ägavad COVID-patsientide tulva all ja inimesi tuleb voodikohtade puudusel ühest haiglast teise toimetada, kordas Blanquer valitsuse seisukohta Prantsuse päevalehele Le Parisien. "Koolid tuleb sulgeda viimasena, sest kool on kõige olulisem asutus, see on ühiskonna tuum. Koolid võime sulgeda alles siis, kui ükski muu lahendus ei toimi," ütles haridusminister.

Tervise- ja hariduseksperdid on samas juba pikemat aega väljendanud ühehäälselt muret valitsuse vähese pühendumuse pärast COVID-19 leviku tõkestamisele koolides. Tasub märkida, et võimud on ametlikult välistanud haridustöötajate vaktsineerimise eelisjärjekorras erinevalt paljudest teistest lääneriikidest, sh Itaaliast, Saksamaast, Portugalist, Hispaaniast ja USAst. On kõlanud ka üleskutsed palgata koolidesse rohkem personali, et vähendada klasside suurust ja hoida rohkem distantsi, või parandada hoonete ventilatsiooni. Kõik need palved on kõlanud justkui kurtidele kõrvadele. Ometi nõuab valitsus koolidelt uste jätkuvat lahtihoidmist.

Haridusajaloolane Claude Lelievre märkis, et Prantsuse erandit võib selgitada koolide olulise rolliga Prantsuse ajaloos. "Hariduasutusi on püünele tõstetud Prantsuse revolutsioonist saadik ja neile omistatakse kohati üleloomulikku rolli. Alati, kui ühiskonnas kerkib esile mõni oluline probleem, pöördutakse haritlaste poole," selgitas Lelievre AFPle.

Terviseeksperdid aga leiavad, et koolide lahtihoidmine võib olla ränk viga. Tervise- ja meditsiiniuuringute instituudi (Inserm) epidemioloog Dominique Costagliola on otsekohene. "Jutt, et koolides pole nakatumist, on idiootsus," ütles teadlane ajalehele Le Parisien, rõhutades, et petlikust turvatundest on saanud ettekääne ametnike töövõimetusele. "Ma ei kritiseeri otseselt otsust jätta koolid lahti - saan sellest täiesti aru. Aga pole õige teeselda, et koolides ei toimu midagi ohtlikku, sest siis on otsustajatel vabadus teha mitte midagi - mitte eraldada koolidele rahalisi vahendeid. Vastupidi, ma leian, et on palju, mida saaks teha," märkis Costagliola, viidates süsinikdioksiidi andurite ja õhupuhastite paigaldamise vajadusele. "Taolisi ettepanekuid oli, kuid need lükati tagasi, sest meile väidetakse, et kõik on korras."

Õpetajaid esindava ametiühingu SNUipp-FSU pressiesindaja Guislaine David nimetas valitsuse lähenemist "absurdseks". "Klassides on 25–30 last. Kodus pole kunagi koos nii palju inimesi. See on vaieldamatu fakt. Seetõttu ei saa koole lahti hoida argumendiga, et viirus levib kodus kiiremini kui haridusasutustes," ütles David. "Kuna minister ei usu, et viirus koolides levib, pole ta ka esitanud soovitusi, kuidas inimesi kaitsta. Nii et nüüd tegeleme koolides haiguspuhangutega,” nentis David.