On jätkuvalt ebaselge, kas AstraZeneca vaktsiin maksis neljale norralasele nende elu ja viis veel kaks noort väga raskes seisundis haiglasse.

Oslo Ülikooli Kliinikum teatas, et muud seletust nad sellele ei leia.

Euroopa Ravimiameti (EMA) toon on siiski pisut teistsugune. "Olemasoleva tõestusmaterjali põhjal ei ole äärmiselt haruldaste haigusjuhtumite teket võimalik täielikult välistada," ütles EMA juht Emer Cooke neljapäeval.

Avalik-õiguslikule NRK-le teadaolevalt on olukorda arvestades Norral siiski keeruline AstraZenecaga vaktsineerimise juurde naasta. Otsustajate vaade asjale näib olevat selline, et tõenäoliselt ei süstita kõnealust vaktsiini enam ühegi norralase käsivarde, olgu ta vana või noor.

Ülejäänud Euroopa kaasa ei tule

EMA ohutuskomitee tunnistas neljapäeval AstraZeneca vaktsiini jätkuvalt "ohutuks ja efektiivseks", märkides, et "vaktsiinist saadav kasu kaalub üles kõigi võimalike kõrvaltoimete riski".

Tuginedes EMA hinnangule andis neljapäeval AstraZeneca vaktsiinile uuesti rohelise tule suurem osa Euroopa Liidu (EL) riike, sh Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Holland, Läti, Leedu, Sloveenia ja Bulgaaria.

Eesti ja Prantsusmaa samas soovitasid edaspidi AstraZeneca vaktsiini süstida üksnes vanemaealistele, kelle seas haruldase kõrvalnähu riski teadaolevalt pole. Eesti Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs selgitas reedel Delfile, millele tuginedes jõuti Eestis järelduseni, et AstraZeneca COVID-19 vaktsiiniga võiks vaktsineerida pigem eakaid inimesi, ning kas ja kuidas ikkagi on trombide teke seotud koroonavaktsiinide ja viiruse endaga (loe siit).

Võib seega juhtuda, et Norra jääb ainsaks riigiks, mis AstraZeneca vaktsiini riiulile jätab.

Norra kahtlustab suuremat riski

NRK ajakirjanik Hallvard Sandberg selgitas, et norrakad ei taha leppida argumendiga, et riik võib võtta üldise heaolu nimel vaktsiiniga kellegi elu. "Vastuargument taandub paljuski järgmisele: vahetult pärast vaktsineerimist raskelt haigestunud noored ei oleks ilmselt COVID-19-ga haiglasse sattunud," ütles ta. "[Vaktsineerimist korraldav] riik manustas neile midagi, mille tõttu nad tõenäoliselt haigestusid. Aga see, mis võinuks neid tabada juhul, kui nad poleks vaktsiini saanud, on juhuslik looduslik sündmus."

Argumente, mis ekspertidel kaalumisel, on mitu. Üheski AstraZenecat kasutavas riigis ei ole näiteks teatanud kõrgemast protsendist haruldastest trombijuhtudest kui Norras, märkis riigi ravimiamet. On veel ebaselge, miks see nii on, ent spekuleeritakse, kas Norra on oma töös põhjalikum, paneb mööda või peitub vastus hoopis konkreetsetes haigestunutes.

"Igal juhul viitavad praegused arvud Norras tõsise kõrvalnähu esinemise suurele riskile. Jällegi juhul, kui selle taga on vaktsiin. Norra ravimiameti andmetel võib raskelt haigestuda suisa üks inimene 20 000-st," tõdes Sandberg. "Tõsi, see võib küll tunduda madal [risk], ent on võrreldes teiste vaktsiinidega ja arvestades nende juhtumite tõsidust tegelikult väga kõrge. Otsustajatel Norras tuleb neile andmetel otsa vaadata - see on nende jaoks praegu reaalsus."

Võtmeisikud juhivad ühtlasi tähelepanu, et AstraZeneca ei ole maailmas ainus vaktsiinitootja. Valik oleks palju keerulisem, kui poleks ühtki alternatiivi, mida inimestele pakkuda. Välja tuuakse ka tõsiasi, et mitmetes riikides, kus vaktsiini kasutamist jätkatakse, on nakatumisnäitaja kõrgem ja seega ka pandeemiast tulenev kahju suurem. "Tõsised suremuse näitajad on andnud neile riikidele riskidest teistsuguse arusaama, kui on meil Norras," tunnistas Sandberg.

On ka võimalik, et riigid lähevad Eesti ja Prantsusmaa teed ega soovita enam vaktsineerida AstraZenecaga nooremat elanikkonda. Oslo Ülikooli Kliinikumi ekspertide sõnul näib trombijuhtude näol tegemist olevat tugeva immuunvastusega, mida eakamatel inimestel, kelle immuunsüsteem reageerib vähem, ei esine.

Juhul, kui AstraZenecast loobutakse, on sel Norrale märkimisväärsed tagajärjed. Tõenäoliselt jääb vaktsineerimise tempo plaanitule mõne nädala võrra alla. Ühtlasi jõuab Norrasse endiselt vaktsiinidoose, mida ei kasutata. Aftenposteni andmetel seisab laos juba 76 000 annust.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid