PÄEVA TSITAAT: Tallinna lauluväljaku juht Urmo Saareoja: „Laulukaare alla on kombeks koguneda ikka selleks, et tajuda ühtsust, headust ja positiivseid emotsioone. Mitte aga selleks, et külvata vaenu ja usaldamatust. Tegemist oli Eesti lipu ja hümni naeruvääristamisega, kus patriotismi polnud mitte grammigi.“

Nimelt kogunesid koroonapiirangute vastased täna mitmetes Eesti linnades. Samal ajal toimusid protestid ka üle maailma. Siiski - piirangute vastu protesteeritakse ajal, kui iga päev sureb Eestis koroona tõttu mõniteist inimest. Lisaks on meditsiinitöötajad juba kuid väga suure töökoorma all ning isegi tudengid tõttavad haiglatesse appi.

Nii politsei- ja piirivalveamet, mitmed poliitikud ning lauluväljaku juht mõistsid säärase meeleavalduse hukka.

PÄEVA NUMBER: 240 - Just nii palju tudengit on end vabatahtlikult õpetajatele appi pakkunud. “Nad on samal ajal ka täiskohaga üliõpilased,” sõnas Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste. Abipalujaid on olnud 135, seejuures võib ühest asutusest tulla mitu abipalvet.
Veebruaris algatasid Tartu ülikool ja Tallinna ülikool programmi, milles kutsusid üliõpilasi koolidesse ja lasteaedadesse appi minema, et aidata tavalisest suurema koormuse alla sattunud õpetajaid. Tudengid on kiirelt selgeks õppinud tunni andmise video kaudu ning pidanud vanema kolleegi töö üle võtma ilma pikema ettevalmistuseta.

PÄEVA ARTIKKEL: Delfis ilmus intervjuu Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee liige ja Eesti Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irsiga, kes nentis, et kuni pooltel koroonaviirusega intensiivravi vajajatest on mingisugune trombootiline tüsistus. Lisaks kõneles ta vaktsiinide tarneraskustest, trombide ning AstraZeneca vaktsiini võimalikest seostest ning tromboosi riskifaktoritest. Ajakirjanik uuris muu hulgas Irsilt, kui palju lähtuvad AstraZenecaga vaktsineerimise peatanud riigid teadusest, kui palju poliitikast. “Kui küsida, kas seal on AstraZeneca suhtes vaenulikku poliitikat, siis ma arvan, et mitte. Vaktsiine on liiga vähe ja olukord nakkusega liiga halb. Aga riikide vaktsineerimise otsused - alustamised, peatamised, jätkamised, lõpetamised - neis on veidi rohkem asju vaja arvesse võtta kui lihtsalt ravimi kasu ja riski,” ütles Irs.

20. märtsi olulisemad arengud:

  • Koroonapiirangute vastased meeleavaldajad kogunesid mitmetes Eesti linnades. Lisaks sellele, et säärane meeleavaldus vallandas paljude meelepaha, tekitasid meeleavaldajad peavalu ka politseinikele. Näiteks blokeerisid meeleavaldajad Laagna tee kaks sõidurada. Lisaks kõõlus üks naisterahvas poole kehaga autost väljas ja autojuht eiras politseiniku juhist peatuda.
    Päeva jooksul tuvastas politsei veel kokku paarkümmend liiklusrikkumist üle Eesti. Keelavat foorituld eiranud, kiirust ületanud ja liikluses ohtliku olukorra tekitanud juhtide suhtes alustati menetlust. Samuti alustati menetlust juhi suhtes, kes kasutas roolis telefoni ning juhi suhtes, kes oli jätnud tegemata auto ülevaatuse.
    Üks aktiivne osaleja Tanel Gabtšenko on Keskerakonna liige. Töö- ja terviseminister Tanel Kiik soovitas tal kaaluda, kas ta on õiges erakonnas. Siiski Kiik ei öelnud, et erakonnas arutataks nüüd mehe liikmestaatuse lõpetamist.
  • Maardus, Lasnamäel ja Loksal alustati üle 70-aastaste vaktsineerimist. Tänasest teisipäevani süstitakse 2000 koroonaviiruse kaitsesüsti. Vaktsineerimisajad said kiiresti täis ning suure tõenäosusega jäi osa inimesigi "ukse taha".
  • Eesti nigel seis koroonaviiruse leviku tõkestamisega on põhjanaabritelegi silma jäänud. Ajaleht Helsingin Sanomat väisas Tallinna ja leidis, et äsja COVID-nakatumiselt maailmas esikohale jõudnud eestlasi uudis sellest eriliselt ei morjenda - olukord on kehv juba pikemat aega.
    Väliturud on avatud, inimesed sagivad ringi ja teevad sisseoste nagu varem. Kuigi kaubanduskeskustes šopata ei saa, on inimesed sellega samuti harjumas - vajadusel saab kaupu tellida veebipoest.