Riigikantselei tellimusel korraldas Turu-uuringute AS märtsi alguses küsitluse, kuhu kaasati Eesti elanikke. Küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 11.–14. märts.

„Ohutunne on juba veebruari algusest alates pidevalt kasvanud. Kui kuu alguses hindasid olukorda kriitiliseks pooled elanikest, siis veebruari lõpus kolm inimest neljast ning praeguseks neli inimest viiest,” märkis pressiteates Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Olukorra kriitilisust kirjeldab ka see, et küsitluse järgi on 73 protsenti elanikest valmis tegema läheduses olevale inimesele märkuse, kui too ei täida reegleid.”

80 protsenti Eesti inimestest toetab alates 11. märtsist jõustunud rangeid piiranguid.

“Samal ajal püsib toetus veelgi karmimate meetmete rakendamiseks, kuigi veebruari lõpuga võrreldes on ootus meetmete rangemaks muutmisele veidi langenud,” sõnas Karin Reivart. „Kokku 55 protsenti vastajatest tahaksid, et riik rakendaks praegusega võrreldes veelgi tugevamaid piiranguid viiruse leviku takistamiseks. Veebruari lõpus, enne 11. märtsist kehtima hakanud rangemaid piiranguid, toetas nende karmistamist lausa 64 protsenti inimestest.”

Uuringu raames kerkis esile selge erinevus vanuserühmade lõikes: 66 protsenti üle 75-aastastest tahaks meetmeid karmistada, kuid 35-49-aastastest inimestest on samal seisukohal 44 protsenti. Sama peegeldub ka toetusest 11. märtsist rakendunud piirangutele: vanemate inimeste seas on toetus üle 90 protsendi, 35-49-aastaste seas natukene üle 70 protsendi. Seda peetakse siiski samuti kõrgeks näitajaks.

Vaktsineerimissoov püsib kõrgel

Olukorra halvenemisega samaaegselt on järsult paranenud inimeste teadlikkus kehtivatest meetmetest. Väga hästi on enda sõnul meetmetega kursus 61 protsenti inimestest - viimased kaks kuud on see püsinud alla 50 protsendi. Üldjoontes on meetmetest teadlikud 33 protsenti inimestest.

On tõusnud ka nende inimeste osakaal, kes enda sõnul regulaarselt otsivad aktiivselt infot koroonaviirusega seotud teemadel, kuna peavad seda oluliseks. Kõige rohkem on meetmetega väga hästi kursis Tallinna ja teiste suuremate linnade elanikud, kus see näitaja on 65-67 protsenti. Maa-asulates on aga keskmisest veidi rohkem inimesi, kes hindavad enda teadlikkust üldjoontes heaks.

Hinnanguliselt veerand vastajatest olid mures puudulike säästude või töö kaotamise pärast, keskmisest sagedamini nimetasid neid stressi põhjusteks Eesti venekeelsed elanikud.

Koos parema teadlikkusega piirangutest on kasvanud ka valmisolek neid järgida.

80 protsenti elanikest järgivad enda sõnul kõiki juhiseid ning 13 protsenti enamust. Eelmise kuu lõpus olid vastavad näitajad vastvalt 72 ja 18 protsendipulka. Keskmisest sagedamini järgivad suuniseid jätkuvalt naised, eestlased ja eakamad inimesed. Piirkonniti on suuniste järgimine paranenud kõigis piirkondades, v.a Kesk-Eestis. Võrreldes veebruari lõpuga on sagenenud maski kandmine (kannab 92 protsenti) ning kodus püsimine - 56 protsenti (viimati 49).

Vaktsineerida soovijate arv püsib kõrgel - viimase uuringu järgi on vaktsineerituid või valmis vaktsineerima kokku 71 protsenti Eesti elanikest, kahe nädala eest oli valmis vaktsineerima ja vaktsineerituid kokku 69 protsenti küsitletuist. Küsitluses uuriti ka seda, kui valmis on inimesed lähedastele vaktsiini soovitama. 63 protsenti elanikest oleks valmis oma lähedasele vaktsineerimist soovitama, kui viimane talt selle kohta nõu küsiks. 12 protsendi pole seda üldse nõus tegema ning 13 protsenti pole seda pigem nõus tegema.

Mureks nakatumine, suhted ja rahatagavara

Samuti uuriti, milliseid allikaid inimesed vaktsineerimise teemal kõige rohkem usaldavad.

Kõige usaldusväärsemaks peetakse Eesti arste ja teadlasi (näiteks COVID-19 teadusnõukoda, immunoprofülaktika ekspertkomisjon), keda tõi esile 55 protsenti vastajatest. Samuti usaldatakse kõrgelt oma perearsti, pereõde või raviarsti (38 protsenti), riigiameteid nagu terviseamet ja ravimiamet (30 protsenti) ning Eesti meediat (23 protsenti).

Kui eakamad Eesti elanikud usaldavad vaktsineerimise teemal üle keskmise sagedamini oma perearsti (67 protsenti) või Eesti arstide ja teadlaste arvamust (77 protsenti), siis noored usaldavad infoallikana keskmisest sagedamini riigiametite lehti (41 protsenti) või teadusajakirju (24 protsenti).

Inimestelt küsiti ka, mis neis koroonaviiruse levikuga seoses kõige enam stressi põhjustab.

Enim kardetakse nakatumist koroonaviirusega - seda muret väljendas 65 protsenti inimestest. Sellele järgneb mure tervishoiuteenuste vähese kättesaadavuse pärast, raskused vaba aja veetmisega ning suhted lähedastega – neid muresid väljendasid ca 40-45 protsenti elanikest. Hinnanguliselt veerand vastajatest olid mures puudulike säästude või töö kaotamise pärast, keskmisest sagedamini nimetasid neid stressi põhjusteks Eesti venekeelsed elanikud.

COVID-19 teemaliste elanikkonnaküsitluste raporteid on võimalik lugeda siit.