Re:Baltica informatsiooni järgi olid Pfizeri/BioNTechi vaktsiini ostmise vastu kõige rohkem Läti ravimiameti juhtkond ja riikliku immuniseerimisnõukogu juht Dace Zavadska, vahendab Läti Delfi.

„Algusest peale suhtusid eksperdid, eriti Dace Zavadska, sellesse vaktsiini äärmiselt skeptiliselt selle hinna ja keerulise logistika pärast võrreldes teiste vaktsiinidega, mida on lihtsam kasutada ja mis on palju odavamad. Seetõttu tehti alguses ettepanek sellest vaktsiinist täielikult loobuda,” teatas tervishoiuministeeriumi ametnik Inga Liepiņa teenistusliku juurdluse käigus.

Liepiņa sõnu kinnitas teine tervishoiuministeeriumi ametnik Jana Feldmane, kelle sõnul kartis Zavadska, et ostes vaktsiini AstraZenecalt, Jansenilt ja Pfizerilt, ei õnnestu kõiki vaktsiinidoose ära kulutada elanikkonna soovimatuse tõttu vaktsineerimises osaleda, ning hakatakse ette heitma ebaotstarbekalt kulutatud raha.

Nüüd väidab Zavadska, et ei mäleta seda konkreetset kohtumist, sest see toimus neli kuud tagasi.

„Kindlasti ei saanud ma midagi sellist öelda, sest mul ei olnud siis informatsiooni Janseni kohta,” ütles Zavadska, lisades, et ei oleks saanud rääkida eelarveraha kokkuhoidmisest, sest see ei ole tema vastutusala. Zavadska noomis Re:Baltica ajakirjanikke selle eest, et nad jätkavad vaktsiinide ostu uurimist, mis tema sõnul võtab ametnikelt motivatsiooni otsuseid langetada.

Eksperdid suutis ümber veenda infektsionist Uga Dumpis, kelle kutsus ühele kohtumisele tervishoiuministeeriumi riigisekretär Daina Mūrmane-Umbraško. Dumpis tuli värskete muljetega teadlaste kohtumiselt Euroopa Komisjonis, kus kõik hindasid Pfizeri/BioNTechi vaktsiini positiivselt. Dumpis rõhus sellele, et haiglad on Covid-19-st väsinud, ja Pfizeri/BioNTechi vaktsiiniga on võimalik vaktsineerida meditsiiniasutustes. Dumpise jutt hoidis ära selle, et Läti ei loobunud täielikult Pfizeri/BioNTechi vaktsiinist, aga see oli mõeldud ainult meditsiinitöötajatele, mitte elanikkonnale.

Nüüd kinnitavad kõik kohtumistel osalenud, et neist kellelgi ei olnud volitusi võtta vastu otsust vaktsiine osta või neist loobuda, mistõttu keegi ka ei vastuta.

Samal ajal on Lätis esimese vaktsiinidoosi saanud 5,1% täiskasvanud elanikkonnast, mis on tagantpoolt teine näitaja Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse riikide hulgas. Veel nädal tagasi oli Läti viimane, aga on nüüd mööda läinud Bulgaariast, kus vaktsineeritud on 4,9% täiskasvanud elanikkonnast.

Kõige rohkem vaktsineerituid on Maltal (18,3%), Ungaris (16,6%) ja Soomes (13,4%).

Eesti on selles arvestuses neljandal kohal 12,9 protsendiga.