Meie ülesanne on neid inimesi mäletada ja mälestada. Nad ei ole statistika pressiteates või anonüümne rida uudisloos. Nad olid inimesed, kel pere, sõbrad, kolleegid, kes elasid oma unistuste ja soovidega. Iga surm räägib meile oma lugu. Kahjuks tihti poolikut lugu. Küll on nende inimeste saatustes ühine ja dramaatiline nimetaja – koroona. Sellest sõnast on viimase aastaga saanud kurnav ning emotsionaalselt väsitav tähekombinatsioon, kuid selle haiguse must pilv pole veel kuhugi kadunud. Võitlus käib ja võiduni on veel üksjagu maad minna.

Tänaseks on Eestis surnud 758 inimest koroona tõttu või osaliselt koroonast tingituna. 758 perekonda, sõpruskonda ja kollektiivi on kaotanud lähedase inimese. Paljudele jäid soojad sõnad ütlemata ja paljudele pärand avalikkusele tutvustamata.

Nüüd on see hetk käes.

Delfi ja Eesti Päevaleht teevad üleskutse: ajendatud 2020. aasta 25. märtsist, mil Eestis suri esimene inimene koroonasse, on hetk langetada nende inimeste ees pea, neid mälestada ja mäletada ning jagada avalikkusega lugusid ning hetki, mis võiks kuuluda meile kõigile ja mis paneks meid mõtlema elu haprusele.

Loodetavasti aitavad need lood, lisaks ohvrite mälestamisele, ka maski-, vaktsiini- või meditsiinivastastel uskuda, et see haigus on tappev.

Ootame aadressile kaotatudelu@ekspressmeedia.ee lugusid ja pilte inimestest, kes jäid alla võitluses koroonaga. Oleme valmis avaldama ja jagama neid saatusi meie lugejatega. Ikka selleks, et mälestus igast inimesest elaks võimalikult kaua.

Kui olete loo ja foto (aga võib ka pelgalt loo või kasvõi mõne rea) saatnud meie toimetusse, täpsustab meie toimetaja detaile ja fakte ning seejärel avaldame loo. Hakkame lugusid avaldama selles järjekorras, nagu need meile saadetakse ja loodame, et moodsa aja ühe suurema tragöödia dokumenteerimine jäädvustab ajalugu ja inimesi.