Hiina luure püüab oma tööstusspionaažis tudengeid ja teadlasi ära kasutada. Teine suund on dissidendid ja pagulased välismaal

Hiina luure üks põhisuundadest on tööstusspionaaž, mille eesmärk on koguda informatsiooni erinevate tehnoloogiate kohta, mida kodumaal jäljendada. Teine suund on Hiina dissidentide – Tiibeti ja Taiwani iseseisvuslaste, uiguuride, Hongkongi aktivistide, demokraatiameelsete ja Hiina Kommunistliku Partei kriitikute jälgimine välismaal.

Usutakse, et Hiina spionaaži eesmärk on riikliku julgeoleku tagamine kaubandus-, tehnoloogiliste ja sõjaliste saladuste oma valdusse saamise abil. Üldiselt arvatakse ka, et Hiina agentuurid tegutsevad teistest spionaažiorganisatsioonidest erinevalt, kasutades peamiselt teadlasi või tudengeid, kes viibivad võõrriigis vaid lühikest aega, mitte aastaid kohal viibivaid agente, kes värbavad kõrgetasemelisi allikaid, või topeltagente.

Mõned näited Hiina luure tegevuse kohta Euroopas

Belgias arvati Leuveni katoliiklik ülikool olevat keskuseks grupile Hiina tudengitele Euroopas, kes viisid läbi tööstusspionaaži, tegutsedes organisatsiooni Hiina Tudengite ja Õpetlaste Assotsiatsioon Leuvenis kattevarju all. 2005. aastal jooksis selle assotsiatsiooni juhtfiguur üle Belgia poolele ja andis sealsele salateenistusele VSSE informatsiooni sadade tööstusspionaažiga tegelenud Hiina spioonide kohta Euroopas. Grupil ei olnud ilmseid sidemeid Hiina diplomaatidega ning see oli keskendunud agentide sokutamisele laboratooriumidesse ja ülikoolidesse.

Prantsusmaal süüdistati kaht luuretöötajat Henri M.-i ja Pierre-Marie H.-d salastatud informatsiooni edastamises Hiinale. Henri M. oli väidetavalt Prantsusmaa Välisjulgeoleku Peadirektsiooni (DGSE) Pekingi büroo juht.

Ajalehe Le Figaro teatel usuvad Prantsusmaa julgeolekuteenistused, et Hiina spioonid on kasutanud LinkedIn-i tuhandete äritegelaste ja valitsusametnike sihikule võtmiseks potentsiaalsete informatsiooniallikatena.

Saksamaa ajalehe Süddeutsche Zeitung teatel on Hiina püüdnud saada informatsiooni Bundestagi liikmetelt, pakkudes ühele siseinformatsiooni eest 30 000 eurot.

Saksamaa siseministeeriumi hinnangul võib Hiina tööstusspionaaž Saksamaale maksma minna 20-50 miljardit eurot aastas. Teadete kohaselt on spioonide sihtmärgiks keskmise suurusega ja väikeettevõtted, millel ei ole nii tugevaid turvameetmeid kui suurtel. Näiteks 2018. aasta novembris esitati Kölnis süüdistus kemikaalide tootja Lanxess endisele töötajale, kes tegeles Hiinas selle toodangut kopeerinud ettevõtte heaks tööstusspionaažiga.

Saksamaa kahtlustab Hiinat ka seal elavate uiguuride järel nuhkimises. 2011. aastal esitati 64-aastasele sakslasele süüdistus uiguuride järel spioneerimises Münchenis aastatel 2008-2009.

LinkedIn-i kasutamises informaatorite hankimiseks on Hiinat süüdistanud ka Saksamaa.

Poolas kadus 2009. aasta mais sõjaväe informatsiooniteenistustes töötanud šifreerija Stefan Zielonka. Teda kahtlustatakse NATO krüptograafiainformatsiooni edastamises hiinlastele või venelastele. Zielonka surnukeha leiti hiljem Wisła jõest.

2018. aasta aprillis esitati Poola parlamendi endisele liikmele Mateusz Piskorskile süüdistus Venemaa ja Hiina heaks spioneerimises.

2019. aasta jaanuaris vahistati Poolas spionaažis kahtlustatuna sealne Huawei müügidirektor Weijing Wang (alias Stanisław Wang) koos Poola sisejulgeolekuteenistuse ABW endise kõrgetasemelise töötaja Piotr Durbajłoga. Wang oli saanud hariduse Pekingi välisuuringute ülikoolis, õppinud poola keelt Łódźis ja töötanud seejärel kultuuriatašeena Hiina konsulaadis Gdańskis. Huaweiga ühines Wang 2017. aastal. Durbajło töötas sõjaväe tehnoloogiaülikoolis telekommunikatsiooni julgeoleku projektide alal. Pärast ABW-st lahkumist läks Durbajło tööle telekommunikatsiooniettevõttesse Orange Polska.

Šveitsi ajaleht Neue Zürcher Zeitung on teatanud, et Hiina luureteenistused on püüdnud värvata Šveitsi ülikoolide personali ja teadlasi LinkedIn-i kaudu.

Rootsis mõisteti spionaažis süüdi Rootsi kodakondsuse saanud uiguur Babur Maihesuti, kes nuhkis uiguuri kogukondade järel Rootsis, Norras, Saksamaal ja USA-s. 2018. aasta aprillis esitas Rootsi süüdistuse 49-aastasele Tiibeti pagulasele Dorjee Gyantsanile, kes nuhkis Tiibeti dissidentide ja pagulaste järel Rootsis aastatel 2015-2017. Gyantsan edastas informatsiooni Hiina ametnikele Soomes ja Poolas. Ta vahistati pärast Varssavist saabumist, kaasas 6000 dollarit sularahas.