ERISAADE | PPA kriisistaabi juht koroonareeglitele vilistajatest: meie esmane eesmärk pole trahvida

Nüüdseks on nädal aega kehtinud väga ranged koroonapiirangud, mis annab rohkelt tööd ka politseinikele. PPA kriisistaabi juht Vallo Koppel sõnab, et nädalaga kontrolliti ühtekokku 5200 erinevat kohta. Tema jutust koorub ka, et trahviõigus pole mingi suur valge laev, mida politsei pingsalt ootab. Nende rõhk on teavitusel ja innustamisel.

Koroonakriisi algusest on nüüdseks möödas üle aasta. Möödunud kevadel oli meil suisa eriolukord. Koppel sõnab, et nende töö on pidevas muutumises. "Mullu kevadel oli tempo oluliselt suurem," märgib ta. "Oleme töörütmi leidnud." Ta lisab, et üks on ikka sama - tegutsetakse eesmärgi nimel kaitsta inimelusid ning hoida viirus eemal.

Uute piirangute tähe all on nädal läinud töiselt. Üle Eesti on käidud enam kui 5200 kohas, sealhulgas näiteks üle poolesajas kirikus, ligi 300 meelelahutuskohas, enam kui 3400 kaupluses ja kaubanduskeskuses. Lisaks kontrollitud ka näiteks 800 ühistranspordivahendit (rong, buss, tramm). Mis on murekohad? "Inimesed otsivad võimalusi jätkata harjumuspäraste tegemistega - kes teeb sporti, kes pidutseb. Kui suured klubid kinni, siis püütakse teha väiksemaid pidusid. Siinkohal tahaks tõepoolest öelda: viirus levib igal pool, nii avalikus ruumis kui kodudes, pole vahet."

On ka mitmeid skeemitamisi. Näiteks ühe ehituspoe puhul ei tahetud politseinikke ukselt edasi lubadagi. Koppel nendib, et säärased seigad teevad kurvaks. "Meil on vaja rohkem ühtsust - mitte niivõrd kontrollimist, vaid mõistmist. Mida paremini reegleid järgime, seda rutem tavapärane elu taastub."

Nädalasse mahtus ka 12 juhtumit, kus inimesed eirasid eneseisolatsiooni reegleid, hajutatuse nõude rikkumisi oli 65. Positiivse aspektina toob ta välja, et üldiselt 100 inimesest 97 kandis maski.

Tõsi, üle Eesti oli 54 inimest, kes ei kandnud maski ega tahtnud seda ka politseilt vastu võtta. Üldiselt on keeldujatel argumendiks: mina ju haigeks ei jää! Ei mõisteta, et maski eesmärk on ennekõike kõrvalseisjaid kaitsta.

"Rääkida, rääkida, rääkida," viitab ta politsei põhimõttele teavitusega tegeleda. Kui inimene üldse ei kuula ja reeglite rikkumisega jätkab, siis politsei fikseerib juhtumi ja saadab selle edasiseks menetlemiseks ja võimaliku sunniraha määramiseks terviseametile.

Kohalikes poliitveskites on hetkel jahvatamisel seadusemuudatus, mis annaks trahviõiguse otse politseile. Ehk maakeeli öeldes: rikud reegleid ning jääd vahele, politsei võib sind sealsamas ka trahvida. "Iseenesest selles mõttes õiuge, et siis jääks ära bürokraatia. Praegu ju politsei valmistab ette terviseametile, seal uus inimene peab vaatama. Palju auru läheb paberite liigutamisele. Aga ka siis, kui politsei saab trahvimisõiguse, pole eesmärk kohe asuda kõiki trahvima. Esiplaanile jääb vestlus: verbaalne mõjutamine ja innustamine. Alles siis tagaplaanil kuskil vajadusel karistamine."