"Oleme endiselt seisukohal, et AstraZeneca vaktsiinist saadav kasu COVID-19 ennetamisel kaalub üles kõigi võimalike kõrvaltoimete riski," ütles EMA direktor Emer Cooke.

Ta tõdes samas, et ohutuskomitee ei välista võimalust, et AstraZeneca vaktsiin mängis rolli väga haruldaste tromboosijuhtumite esinemisel mitmetes Euroopa riikides viimastel nädalatel. "Tromboosijuhtumite uurimist tuleb jätkata," ütles Cooke. "Olemasolevate tõendite põhjal ei saa me välistada nende seost vaktsiiniga".

EMA juht rõhutas, et kõik inimesed, kellel esineb vaktsineerimise järel tõsiseid kõrvaltoimeid, peaksid sellest teavitama oma kohalikku tervishoiuasutust.

EMA ohutuskomitee juht Sabine Straus märkis, et puuduvad samas tõendid, et AstraZeneca "vaktsiini kvaliteedi või konkreetse partiiga esineks probleeme". Ta lisas, et seoses trombijuhtumitega ajakohastatakse AstraZeneca kasutamisjuhendit ja sellele lisatakse "selgitus vaktsiini võimalike ohtude kohta".

"AstraZeneca vaktsiin on COVID-19 ennetamisel ohutu ja tõhus ning selle eelised on endiselt oluliselt suuremad kui sellega kaasnevad riskid," rõhutas Straus.

Küsimusele, miks on haruldasi tromboosijuhtumeid esinenud rohkem Euroopa Liidu riikides kui Suurbritannias, vastas ta, et erinevalt mandri-Euroopast vaktsineeriti saareriigis AstraZenecaga pigem vanemat elanikkonda.

AstraZeneca pausil suuremas osas Euroopas

Taani nädalatagune otsus AstraZeneca vaktsiini kasutamine täielikult peatada käivitas euroliidus doominoefekti. Kui enne seda olid riigid piirdununud ühe konkreetse vaktsiinipartii riiulile jätmisega, siis taanlaste otsusele järgnesid riburada samasugused teated kõikjalt Euroopast.

Tänaseks on AstraZeneca vaktsiin pausile pandud enam kui pooltes Euroopa Liidu (EL) maades, sh suurriikides Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, aga ka näiteks Lätis, Leedus ja Rootsis.

AstraZeneca vaktsiini pausile panek sai selle nädala algul uue hoo pärast Norra ravimiameti teadet, et Oslo ülikooli kliinikumi toimetati kolm noort hiljuti vaktsineeritud tervishoiutöötajat, kellel tuvastati ebatavalised sümptomid nagu “verejooks, veretrombid ja madal vereliistakute arv”. Üks hospitaliseeritutest suri pühapäeva õhtul, teatas Norra ravimiamet.

Oslo tipphaigla peaarst professor André Holme ütles täna vahetult enne EMA ohutuskomitee kogunemist VGle, et nemad on jõudnud oma uuringutes veendumuseni, et tõsise immuunvastuse muidu tervetel noortel inimestel sai tõenäoliselt esile kutsuda üksnes vaktsiin, vahendab NRK.

Norra ravimiameti sõnul ei saa sellist seost siiski täielikult kinnitada. "Ehkki Oslo ülikoolihaigla spetsialistid usuvad, et on leidnud juhtumitele võimaliku seletuse, arvame, et on veel liiga vara järeldada kindlalt, et vaktsineerimisega on põhjuslik seos," ütles ravimiameti pressiesindaja Fara Sara Watne TV2le pärastlõunal.

EMA juht tõdes hiljem pressikonverentsil, et nende ohutuskomitee ei ole tõenäoliselt veel tutvunud Oslo ülikooli kliinikumi uurimise järeldustega, sest vaatles üksnes andmeid, mis esitati enne tänast.

EMA teatas varem, et veretrombidega seotud juhtumeid on esinenud väga väikesel arvul vaktsiini saanud inimestel. “Tuhandetel inimestel EL-is tekivad trombid erinevatel põhjustel igal aastal,” teatas EMA. “Juhtumite arv vaktsineeritute seas ei paista olevat suurem kui üldpopulatsioonis.”

AstraZeneca esindajad ütlesid, et nende tootega vaktsineeritud 17 miljonit eurooplast puudutavas järeluuringus ei ole leitud ´ märke suurema trombiriski kohta üheski vanuse- või soogrupis. “Juhtumeid on isegi märksa vähem kui võiks sama suures inimhulgas eeldatavalt tekkida loomulikul teel,” teatas ravimifirma.