D66 esinumber Sigrid Kaag rääkis erakordsest saavutusest, mis pole ka üllatav, sest tegemist on D66 kõigi aegade parima valimistulemusega, vahendab Hollandi ringhääling NOS.

Geert Wildersi juhitav islamivastane Vabaduspartei (PVV) oli seni parlamendis suuruselt teine erakond, aga nüüd kaotati kohti.

Suurte kaotuste osaliseks said Kristlik-Demokraatlik Üleskutse (CDA), vasakrohelised (GroenLinks) ja Sotsialistlik Partei (SP).

Hästi ei läinud ka kolmandal vasakpoolsel erakonnal Tööparteil (PvdA), mis ei ole suutnud end Lilianne Ploumeni juhtimisel koguda pärast 2017. aasta valimiskrahhi, kui varasema 38 koha asemel parlamendis saadi 9.

VVD juht Rutte ütles valimisõhtul, et on ilmselge, et koalitsiooniläbirääkimisi hakatakse pidama D66-ga, aga lisas kiiresti, et sooviks koostööd teha ka CDA-ga.

Senine koalitsioon, mis koosneb VVD-st, D66-st, CDA-st ja Kristlikust Liidust (ChristenUnie) näib igal juhul enamuse saavat, aga NOS-i sõnul on muu hulgas küsimus, kas D66 ja ChristenUnie tahavad koostööd jätkata.

Kui CDA ei taha valitsuses jätkata, võivad mängu tulla PvdA ja GroenLinks.

Nüüd parlamendis suuruselt kolmandaks jõuks kukkunud PVV osalemine valituses näib olevat välistatud, osalt seetõttu, et Rutte seadis kampaania käigus PVV-le vastuvõetamatuid tingimusi (näiteks vabandamine avalduse eest „Vähem marokolasi”). PVV juht Wilders oletas, et juhib taas opositsiooni ja laseb sealt kuuldavale „autentset PVV häält”.

Parempopulistlik Demokraatia Foorum (FvD) sai kahe asemel kaheksa kohta ilmselt seetõttu, et oli ainsana kampaania käigus koroonapiirangute vastu.

Rutte teatas, et püüdleb kiire valitsuse moodustamise poole.

Kohtade jaotus parlamendi 150-kohalises alamkojas Tweede Kameris hetkeseisuga:

VVD 35 (2017. aastal 33)

D66 24 (19)

PVV 17 (20)

CDA 15 (19)

PvdA 9 (9)

SP 9 (14)

FvD 8 (2)

GroenLinks 7 (14)

ChristenUnie 5 (5)

Lisaks veel seitse erakonda.