VIDEO JA BLOGI | Infotund: vaktsineeritud inimesed peavad jätkuvalt kandma maski, karjaimmuunsuseni võime jõuda sügiseks
(908)Infotunnis said sõna ja vastasid inimeste küsimustele valitsuse COVID-19 teadusnõukoja juht prof Irja Lutsar, ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht Maia Uusküla, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst dr Karmen Joller, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova, sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse ning tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Küsimusele, kas Pfizeri vaktsiin on turvalisem inimestele, kellel on kõrgenenud risk trombi tekkeks, vastas Maia Uusküla, et seda ei saa öelda. "Tänased andmed näitavad, et kõik kolm vaktsiini, mis on turul, on täiesti võrdväärselt ohutud trombiriskiga inimestele. Aga et AstraZeneca vaktsiiniga käib uurimine, siis me soovitame praegu tõesti teatud riskifaktoritega inimestel see vaktsineerimine mõneks ajaks edasi lükata," ütles ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juht.
Irja Lutsari sõnul ei tea me veel päris täpselt, kas ja kui nakkusohtlik on vaktsineeritud inimene. "Niisuguseid uuringuid on vähe olnud, aga vaktsineeritud inimene võib haigestuda. Tal on päris korralik viiruse koormus ja me eeldame, et ta võib nakkust ka edasi kanda. Praegu on meie lähenemine niisugune, et kui ka vaktsineeritud inimene jääb haigeks, siis tema peab ennast täpselt samamoodi isoleerima ja käituma täpselt samuti nagu inimene, kes ei ole vaktsineeritud," rääkis Lutsar.
Karmen Jolleri sõnul peavad ka vaktsineeritud inimesed praegu jätkama maski kandmist ja distantsi hoidmist. "On olnud küsimusi, miks üldse inimesi vaktsineerida, kui meie jaoks justkui midagi ei muutu. Meie eesmärk vaktsineerimisega on ehitada suur sein meie pandeemia ette. Iga inimene, kes vaktsineerib, on pisike kivikene selles seinas," rääkis Joller.
"Me peame arvestama nende inimestega, kes ei saa vaktsineerida - kasvõi lapsed, keda me hetkel ei vaktsineeri, aga kes kannavad viirust edasi, või ka need, kes tervise pärast ei saa vaktsineerida. Ja on ka olemas need inimesed, kes saavad vaktsiini, aga mingil põhjusel neil ei teki immuunvastust või see on nõrgem. Näiteks, kui inimesed võtavad ravimeid, mis suruvad alla immuunsüsteemi," selgitas Joller.
"Vaktsineerimise eesmärk on kaitsta iseennast, teisi ja kolmandaks me ehitame seda müüri. Maskid ja distantsi hoidmine on vajalikud sinnamaani, kuni meie ümber on väga palju viirust. Kui meie ümber on viirust oluliselt vähem, siis me saame hakata tegema erisusi, et näiteks need inimesed, kes on vaktsineeritud, võivad tunda ennast turvalisemalt ja olla ilma maskita. Vaktsineerimine aitab pidurdada pandeemiat ja selleks on vaja iga inimese panust. Ka need inimesed, kes on noored ja terved, peaksid saama ühel hetkel vaktsiini," sõnas Joller.
Küsimusele, millal tekib Eestis karjaimmuunsus, vastas Kiik, et see oleneb kõigist inimestest. Tema sõnul on siht, et 70 protsenti täisealisest elanikkonnast oleks vaktsineeritud järgmiseks sügiseks.
Inimesed said ise küsimusi esitada
Kuulajatel oli võimalik infotunni ajal esitada ekspertidele küsimusi läbi internetikeskkonna Worksup. Infotunnil on sünkroontõlge nii eesti viipekeelde kui ka vene ja inglise keelde. Infotundi kandsid üle ETV ning uudisteportaalid ERR, Postimees ja Delfi. ETV+ näitas infotundi venekeelse tõlkega kell 14.25.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.
Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: www.vaktsineeri.ee/covid-19.
Korduma kippuvad küsimused COVID-19 vaktsineerimise kohta: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-19-vaktsineerimine.
