Just see on raskel koroonaajal kõige kättesaadavam ravim mitmete hädade vastu võitlemisel
(19)
Mitmed tervishoiutöötajad on saanud retsepti jälile, mis aitab näiliselt lõputu pandeemiaga toime tulla. Huumor pole pelk vahend kriisi süngest tegelikkusest põgenemiseks, ütles Baltimore'i Marylandi ülikooli meditsiinikooli kardioloog dr Michael Miller. See on suurepärane strateegia selles terve püsimiseks, kirjutab The New York Times.
Huumoriga haiguste vastu
"Kõrgendatud stress suurendab südame- ja veresoonkonna haiguste, sealhulgas infarkti- ja insuldiriski," ütles dr Miller. "Hea huumorimeel on suurepärane võimalus stressi ja ärevuse leevendamiseks ning normaalsuse taastamiseks käesoleval segasel ajal."
Naermisel vabaneb lämmastikoksiid – kemikaal, mis lõdvestab veresooni, alandab vererõhku ja vähendab hüübimist, ütles dr Miller. Jaapanis vanemate meeste ja naiste seas tehtud epidemioloogiline uuring kinnitas, et neil, kes kipuvad rohkem naerma, on madalam südame-veresoonkonna haiguste oht. Tervislik huumorimeel on seotud ka pikema elueaga, teatas uuring, ehkki korrelatsioon näib olevat tugevam naiste puhul.
Dr Miller määrab oma patsientidele "ühe hea kõhutäie naeru päevas". Siinkohal ei piisa lihtsalt ha-ha-st, vaid naerda tuleb kogu südamest sellist sügavat füsioloogilist naeru, mis tekitab rõõmu- ja lõdvestumispisaraid.
Kuigi sellise praktika pikaajaline mõju ei ole teada, ütles Londoni ülikooli kolledži neuroteadlane Sophie Scott, et naer vähendab stressihormoone kortisooli ja adrenaliini ning suurendab endorfiine, mis tekitavad kehas hea enesetunde.
Mälu ja trauma
Samuti näib naerul olevat kognitiivseid eeliseid. Naljaka video vaatamine oli seotud vanemate täiskasvanute lühimälu paranemisega ja suurendas nende õppimisvõimet, leidis Californias asuva Loma Linda ülikooli teadlase dr Gurinder Singh Baini poolt läbi viidud uuring.
Huumorimeel aitab inimestel ka pärast traumaatiliste olukordade läbielamist elus püsida, ütles Columbia ülikooli kliinilise psühholoogia professor George Bonanno.
Ühes uuringus küsitles dr Bonanno noori naisi, keda oli seksuaalselt väärkoheldud ja märkis nende näoilmeid. “Nende puhul, kes suutsid intervjuu ajal aeg-ajalt naerda või naeratada, oli tõenäolisem, et kaks aastat hiljem läheb neil paremini kui neil, kes seda ei teinud," märkis ta. "Huumor hoiab negatiivsed emotsioonid vaos ja annab meile teistsuguse vaatenurga, võimaldades näha mõningaid meiega juhtuvaid halbu asju pigem väljakutse kui õnnetusena."
Nali ja tragöödia võivad olla tihedamalt seotud, kui võiks arvata. Charlie Chaplin ütles kord: "Tõeliselt naermiseks peate suutma võtta oma valu ja sellega mängida.” Rakendus- ja ravihuumori assotsiatsiooni president Paul Osincup lisas: "Pange kirja kõik kõige raskemad ja tüütumad asjad karantiini juures. Mängi nendega. Vaadake, kas leiate oma olukorrast huumorit.”
Erapraksise psühhoterapeut Megan Werner kasutab sarnast strateegiat oma töös riskinoortega. Grupiteraapia seansside ajal suhtlevad teismelised jõuguliikmed elusuuruses Halloweeni luukere Irwiniga, et julgustada neid oma ohtliku eluviisiga silmitsi seisma.
"Enamasti proovitakse elus valusat olukorda pisendada," ütles naine. "Minu teraapiatöös on see pigem selline: laseme selle õhku, teeme selle nii absurdseks, et saame selle üle naerda. See vabastab ärevusest, tänu millele suudame läheneda teemadele, mis esialgu ei olnud ligipääsetavad. See võtab traumalt jõu ära ja aitab selle kahjutuks teha.”
Haiglahuumor
Sarnase eesmärgiga integreeritakse peavoolu meditsiinipraktikas üha enam huumorit, ütles Minnis Rochesteri Mayo kliiniku resident-arst dr Kari Phillips.
Enam kui saja kliinilise kohtumise vältel avastas Dr Phillips, et huumor ilmutab ennast pooletunnise arstivisiidi ajal tavaliselt umbes kaks korda. Sellega teevad algust võrdselt nii arstid kui patsiendid, et pinget või raske meditsiinilise vestluse mõju leevendada.
"Leidsime, et huumori kasutuselevõtt toob kaasa patsiendi parema rahulolu ja võimekuse ning see aitab inimestel oma arsti vastu rohkem soojust tunda,” märkis ta.
Long Islandi Stony Brooki ülikoolihaigla erakorralise meditsiini professor dr Peter Viccellio on näinud paljusid Covid-19 patsiente. Väike mängulisus ja lahke huumor on tema sõnul aidanud leevendada tohutult valusat olukorda nii tema patsientide kui ka ülekoormatud haiglapersonali jaoks.
"Kui olete inimesega empaatiline, kipub teie huumor talle sobima, see pole sunnitud. Kui te pole nendega emotsionaalselt seotud ja teete nalja, võib see väga valesti minna. Minu kolleeg ütles kord juhuslikult patsiendile, kelle haiguslugu ta ei teadnud: "Ärge muretsege selle pärast, vähemalt pole see vähk,” meenutas dr Viccellio. "Patsient vastas: tegelikult, doktor, on küll."
Teised naljatamisviisid, mis võivad tema sõnul potentsiaalselt halvasti mõjuda, on grupisisene huumor, mis mõnitab patsiente või teisi haiglapersonali liikmeid. Samuti võltshuumor, mis keskendub meditsiini varjukülgedele.
Hoolimata nendest võimalikest komistuskohtadest on mitmed haiglad algatanud ametlikud huumoriprogrammid, teinud kättesaadavaks naljakad raamatud ja videod ning kutsunud kloune oma nooremate patsientidega suhtlema.
San Diegos asuva Kaiser Permanente juht Mary Laskin on oma kroonilise valu patsientidele õpetanud naeruharjutusi teiste positiivsete psüühiliste seisundite, nagu tänulikkus ja andestus, arendamiseks.
Laskin soovitab, et tema patsiendid käsitleksid huumorit kui distsipliini - nagu füüsilisi harjutusi -, millele nad igapäevaselt aega eraldaksid. Ta soovitab naeru esmaabikaste, kuhu nad saaksid sel eesmärgil naljaraamatuid, naljakaid mänguasju ja muid rekvisiite koguda.
"Meie tervishoiusüsteem keskendub passiivsetele viisidele valu juhtimiseks, näiteks ravimite võtmine või operatsioon," ütles Laskin. "Julgustan inimesi aktiivselt arendama naeru tervendavat jõudu, mis paneb nad tagasi oma elu juhiistmele."
Nali aitab kaasa inimlikkusele
Huumor võib aidata ka haiguse või puude korral inimlikkust võimsalt kinnitada, ütles dr. B.J. Miller, San Francisco palliatiivravi arst, kes 1990. aastal elektriõnnetusele kaks jalga ja kätt kaotas .
Pärast õnnetust pidas enamik inimesi - sealhulgas meditsiinitöötajaid - teda haletsuse objektiks. "Oled teistest sisuliselt eraldatud, nad ei kohtle sind enam kui seksuaalset olendit, nad ei kohtle sind enam kui huumoriallikat."
Ta meenutas, et ainsaks erandiks olid mehed, kes küürisid haiglas tema põlenud nahka. "See on kohutav töö, teha kellelegi valu, et päästa tema elu," ütles dr Miller. "Aga see meeskond, nad olid hullumeelsed. Tegid kogu aeg nalja. See tegi mind tugevamaks, sest nad vaatasid mind ja ütlesid, et see kutt saab valust võitu ja talub huumorit – see pani mind jälle ennast inimesena tundma."
Nende eeskujust inspireerituna ütles dr Miller, et kasutab kõiki võimalusi, et tuua omaenda meditsiinitöösse koomiline leevendus. Üha enam näeb ta seda ka oma kolleegide näitel.
Jaga meiega oma koroonaaja kõige positiivsemat lugu ja võida Rademari kinkekaarte! Lugusid ootame aadressil jagamehead@delfi.ee. Loe rohkem SIIT!
