Statistikaameti peadirektori asetäitja Andres Kukke sõnul kinnitab analüüs uute piirangute mõju inimeste liikumisele. “Eelmise nädala neljapäeval hakkasid kehtima uued piirangud, mis on vähendanud liikumist võrreldes varasemate nädalatega. Anonüümsetest koondandmetest näeme, et liikumine oli 11. märtsini aktiivsem kui 2020. aasta eriolukorra ajal. Pärast lisapiirangute kehtestamist on liikumisaktiivsus vähenenud eelmise aasta eriolukorra keskmisega samale tasemele. Tavaliselt liiguvad inimesed kõige aktiivsemalt reedeti. Võrdlesime 12. märtsi liikumisi kahe eelneva reedega ja nägime, et pärast lisapiirangute kehtestamist on liikumine vähenenud kõigis maakondades 5–7 protsendipunkti. Kõige aktiivsemalt liigutakse Harju ja Tartu maakonnas,” lisas Kukke.

Liikumisanalüüsi tulemused on avaldatud veebilehel. Liikumisanalüüsi koostatakse ja edastatakse valitsusele vähemalt aprilli lõpuni.

Statistikaameti, mobiilioperaatorite ja riigikantselei koostöös tehtava liikumisanalüüsi eesmärk on aidata valitsusel hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, nakatumisohu arengut ja planeerida paremini regionaalset kommunikatsiooni. Liikumisanalüüs tehakse sama metoodikaga, mida kasutati eelmisel kevadel.

Liikumisanalüüsi meetodi kirjeldus

Mobiilioperaatorid kasutavad koostöös statistikaametiga välja töötatud meetodit, mis tagab liikumisanalüüsi usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Iga mobiilioperaator teeb eraldi liikumisanalüüsi, kasutades algandmetena enda mobiilsidevõrgu anonüümseid koondandmeid. Operaatorid arvutavad anonüümse mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehakse kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võetakse nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete koondandmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikumisanalüüs on vaid Eesti-sisene ega näita, millistes välisriikides Eesti inimesed on viibinud.