Hoone asukohaks on idee tasandil kaubamaja ja raekoja platsi vaheline park. Süku oleks koduks linnaraamatukogule ja kunstimuuseumile, lisaks saaks seal korraldada erinevaid üritusi. Urmas Klaas (Reformierakond) märgib, et hoonest on unistuste tasandil räägitud aastakümneid. Mainitud park jäi sõelale, kuna on hästi ligipääsetav ja tervik sobiks linnapilti.

Eelmisel nädalal otsustas riigikogu kultuurikomisjon, et Süku on 11 riiklikult tähtsa kultuuriehitise hulgas, mille seast valitakse aasta esimeses pooles toetuse saajad. 505 kultuuritegijat saatis riigikogule omakorda kirja, kus avaldavad Süku rajamisele toetust. Vastulöögina on kriitikanootidega tulnud välja Tartu opositsiooniparteid eesotsas Keskerakonnaga, lisaks kogutakse aktivistide poolt allkirju petitsioonile, mis on samuti hoone parki rajamise vastu (täna hommikuse seisuga üle 3000 allkirja).

Mis puudutab opositsiooni, siis Klaas näeb siin ka poliitmänge. Ta viitab, et kui Keskerakond oli ise koalitsioonis, olid nad tema sõnutsi igati projekti poolt. "On näha kohalike valimiste tulekut, võimalust end nähtavaks teha," torkab ta. Klaas ütleb, et diskussioon asukoha teemal on üleüldiselt hea, aga kui poliitilised jõud teevad seda omakasu teenimise võimalusena, on see tegevus, mis võib nõrgestada Tartu positsiooni rahajagamisel.

Riiklik toetus on linnale pehmelt öeldes tähtis. Hoone rajamine läheks kokku maksma umbes 60 miljonit eurot. Plaani kohaselt oleks riiklik toetus 40 miljonit eurot, linna tugi 15 miljonit eurot ja erasektor (parkla) viis miljonit eurot. Kui riigikogust tuleks roheline tuli, läheks asi peagi edasi juba rahvusvahelise arhitektuurikonkursiga. Mis ajaks see valmiks, kas juba 2024. aastaks, mil Tartu on Euroopa kultuuripealinn? "2024 on kohe käes, nii kiiresti pole võimalik, võtab aega. Räägime natuke hilisematest aastatest, aga ettevalmistused käivad."

Mis saab aga teise stsenaariumi korral, kui tuleb punane tuli? "Selline kultuurihoone on väga oodatud, aga kui peaks minema nii, et otsus ei tule meie unistust ja visiooni soosiv, siis Tartu linn oma vahenditega ei suuda seda ehitada. Seega on tegu kriitiliselt olulise küsimusega," nendib linnapea.

Saates on ka juttu, kui suure osa pargist hoonestus ikka enda alla võtaks, palju roheala alles jääks ning lisaks räägitakse ka ajaloolistest taustast. Kas teate, miks üldse Teise maailmasõja pommitamistest jäänud purustuste aladele tehti haljasalad, miks neid nõukogude ajal täis ei ehitatud? Vastus peitub toonase linnaarhitekti Arnold Matteuse pikaajalisemas plaanis.

Pikemalt juba saates.