Perearst Karmen Jolleri sõnul on kõigi kolme Eestis kasutatava koroonavaktsiini kõrvaltoimed võrdlemisi sarnased. Ta oletab, et AstraZeneca vaktsiini kõrvalmõjude esile kerkimisel on kaks põhjendust: seda tehakse peamiselt noorematele inimestele ning erinevalt Pfizeri ja Moderna koroonavaktsiinidest on AstraZeneca süstil suuremad kõrvalmõjud peale esimest, mitte peale teist süsti.

Nooremate inimeste immuunsüsteem on aga erksam, mistõttu tekib neil vaktsiinile tugevam reaktsioon ning paljud vaktsineeritud ei ole veel saanud teist Moderna või Pfizeri süsti, mis peaksid olema esimesest tugevamate kõrvaltoimetega.

AstraZeneca vaktsiinil on esinenud veidi enam kõrvaltoimeid, kuid see on normaalne

Jollerile sekundeerib ka Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda. Ta küll nendib, et AstraZeneca vaktsiini puhul on kõrvaltoimetest teatatud ehk veidi rohkem, kuid samas ei erine need kuidagi Moderna ning Pfizeri vaktsiinide kõrvaltoimetest. Ainsa erinevusena toob Kalda välja, et AstraZenecaga vaktsineeritute puhul võib harva lisasümptomina täheldada iiveldust.
Ruth Kalda

Kalda räägib veel, et tema on perearstikeskuses AstraZenecaga kaitsepookinud sada inimest ning tugevamaid kõrvaltoimeid on neist tekkinud vaid paaril. “Samas ühelgi neist polnud otseselt arstiabi vaja,” lisab Kalda.

Joller räägib, et kõrvaltoimete esinemine on täiesti normaalne: “Vaktsineerimise järel tekib täpselt sama reaktsioon, mis haigestudes. Vaktsiin petab organismi ära, jättes mulje, et tegemist oleks justkui ohtliku sissetungijaga, mis vajab kiiret antikehade tootmist.” Seetõttu võivadki tekkida näiteks süstekoha põletik ja palavik, üldine halb enesetunne ja lihasevalud. Joller seletab, et selles ongi vaktsineerimise mõte: “Kui tuleb päriselt ohtlik haigustekitaja, siis on antikehad organismis juba olemas.”

Mida teha kõrvaltoimete ilmnedes?

Kui päriselt viirusesse haigestudes ei ole mõistlik sümptomeid leevendada, sest need on organismi kaitserefleks, siis vaktsiini kõrvaltoimeid võib näiteks valuvaigistite ning palavikualandajatega leevendada, ütleb Joller. Tavaliselt peaksid kõrvalmõjud taanduma päevaga, väga harva võib selleks kuluda kuni kolm päeva. Jolleri sõnul ei pidavat sageli aga vaktsiini kõrvalmõjud häirivad olema, mistõttu paljud patsiendid neid ravimitega ei leevendagi.

See, kas efektiivsem on kõrvaltoimete ilmnemisel neid leevendada ibuprofeeni või paratsetamooliga, sõltub Ruth Kalda sõnul suures osas konkreetsest inimesest: “Iga patsient ise teab, kumb tema puhul efektiivsem on.” Küll aga ei soovita ta valuvaigistana kasutada aspiriini, mille valuvaigistav toime on võrdlemisi tagasihoidlik. Samuti märgib ta, et tema arvates tuleks valuvaigisteid tarbida siiski vaid kõrgema, enam kui 38 ja poole kraadise, palaviku puhul. Madalama palaviku puhul või ennetavalt ta ravimeid tarbida ei soovita. Pigem võiks patsient sel juhul lihtsalt puhata.

Millal tuleks pöörduda arsti poole?

Küll aga tuleks pöörduda arsti poole, kui sümptomid selle aja jooksul ei taandu. “Sel juhul ei saa välistada, et vaktsiiniga jäädi hiljaks, see ei jõudnud mõjuma hakata ning inimene on hoopis haigestunud,” lausub Joller. Samuti ütleb Joller, et kui sümptomid on korra taandunud, siis nende taastekkel tuleks kohe arsti poole pöörduda, sest sel juhul on samuti suur tõenäosus, et vahepeal on päriselt haigestutud ning tuleks teha koroonatest.

Kalda lisab, et kohe tuleks arsti poole pöörduda ka igasuguste allergiliste reaktsioonide ilmnemisel. Raskemate allergiliste reaktsioonide vältimiseks jälgitakse värskelt vaktsineeritut ka veel 15 minutit peale süsti tegemist, kuid vahel võib hiljem kodus siiski mingit sorti lööve tekkida.

Nii Joller kui ka Kalda rõhutavad, et kui vaktsineerimise kõrvaltoimed on raskemad, siis saab arst vajadusel välja kirjutada ka haiguslehe.

Kuid kui kiirelt tekib vaktsineerimise järel immuunsus? Jolleri sõnul on uuringud näidanud, et Pfizeriga on peale esimese nädala möödumist kaitse nakatumise vastu umbes 50 protsenti ning AstraZenecaga on kolm nädalat pärast süsti haiglasse sattumise tõenäosus 80 protsenti madalam kui vaktsineerimata inimestel. “Esimese nädalaga hakkavad antikehad tekkima, selle järel midagi juba on,” ütleb Joller. Siiski tuleb immuunsust tugevdada ka teise süstiga: maksimaalse immuunsuse saavutab Pfizeri vaktsiiniga nädal peale teist süsti ning AstraZeneca vaktsiiniga kaks nädalat peale teist süsti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid