Enamik möödunud nädalal esitatud teateid vaktsiinide kõrvaltoimetest puudutab AstraZeneca vaktsiini
(170)
Enamik eelmisel nädalal esitatud teatistest - 486 - puudutavad AstraZeneca koroonavaktsiini. 382 juhul ilmnesid kõrvaltoimed naisterahvastel, meesterahvaste puhul esines kõrvaltoimeid 104 juhul.
AstraZeneca puhul teatati ka kahest väga tõsisest juhtumist, kuid kummagi otsene seotus vaktsineerimisega ei ole selge:
- 68-aastasel naisel ajuverejooksu tekkest vaktsiinidoosile järgnenud päeval. Nähud
algasid segasusseisundi, peavalu ja nägemishäiretega. Patsient vajas
erakorralist ravi ja haiglaravi. Juhtumi seos vaktsiiniga ei ole praegu
selge. - 63-aastase naise surmast kõrge palaviku foonil minestamisest tingitud kukkumise ja
peatrauma tõttu. Patsiendil olid kaasuvalt südame-veresoonkonna
haigused. Vaktsiinist tingitud palavik, tasakaaluhäired ja minestamine
on tõenäolised kukkumise põhjused.
Ravimiameti sõnul kõrge palavik ja pearinglus suurendavad kukkumise ja vigastuste riski.
Seetõttu on selliste kõrvaltoimete puhul vaja olla väga ettevaatlik, eriti eakatel.
Ravi vajanud reaktsioone esines AstraZeneca vaktsiini puhul kaheksal juhul, neist kaks on ravimiamet ka avalikustanud:
- 27-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi järgselt 2. päeval ravi vajanud oksendamine ja kõhulahtisus, patsient paranes
- 66-aastasel naisel tekkis vaktsiinidoosi päeval näonärvi äge paralüüs (Belli paralüüs). Patsient sai ravi ja on paranemas.
Ravimiameti sõnul on oksendamine ja kõhulahtisus vaktsiinile teadaolevad võimalikud
kõrvaltoimed. Kui seedehäire ja/või palaviku tõttu tekib oluline vedelikukaotus ja enesetunne halveneb, tuleks pöörduda arsti poole või kutsuda kiirabi.
Kolmel juhul vajati ravi ka peale Pfizer/BioNTechi vaktsiini saamist:
- 82-aastasel mehel tekkis 3 päeva pärast 1. vaktsiinidoosi ühe silma
veresoone tromb ja nägemise kaotus. Lisaks kasutab mees metotreksaati,
millel trombide teke on teadaolev kõrvaltoime. - Kaks inimest (alla 65-aastased) haigestusid sümptomaatilisse (kuid mitte
haiglaravi vajavasse) COVID-19 haigusesse vastavalt 1 kuu ja 1,5 kuud
pärast teist vaktsiiniannust.
AstraZeneca vaktsiini puhul vajati 37 juhul ka haiguslehte. Pfizer/BioNTechi vaktsiini saamise järel pidid haiguslehe võtma kaks vaktsineeritut.
Kuidas vaktsiini kõrvaltoimetest teatada?
Kõigist vaktsineerimise järgsetest häirivatest kaebustest tuleks perearstile teada anda. COVID-19 vaktsiinide ohutusprofiili täiendavaks kirjeldamiseks peavad tervishoiutöötajad ametile teatama kõigist süsteemsetest ja tõsistest (sh paiksetest) kõrvaltoimetest, mille puhul peavad seost vaktsiiniga võimalikuks. Kui arst saadab teatise, ei ole vaktsineeritul tarvis teatist saata.
Vaktsineeritu võib teatada ravimiametile ka neist reaktsioonidest ehk kõrvalnähtudest, millel arsti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Kõrvaltoime on ohtlik/kahjulik ja soovimatu reaktsioon, mille puhul ei saa välistada põhjuslikku seost ravimi (sh vaktsiini) manustamisega. Erinevalt kõrvaltoimest on kõrvalnäht igasugune soovimatu reaktsioon, mis tekib ravimi võtmise ajal olenemata hinnangust võimalikule seosele ravimiga.
Kogutavad andmed võimalike kõrvaltoimete kohta aitavad selgitada vaktsiini ohutusprofiili. Uute andmete lisandumisel täiendatakse vajadusel ravimiteavet – lisatakse kõrvaltoimeid, täpsustatakse hoiatusi ja vastunäidustusi.
Ravimiamet jälgib teatatud kõrvaltoimeid ja reageerib kiiresti tõsiste kõrvaltoimete kahtluse korral. Teeme koostööd mitme eriala ekspertidega (sh viroloogid, infektsioonhaiguste arstid, perearstid) ja teiste EL riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega informatsiooni kiireks vahetamiseks, nõu pidamiseks ja juhiste kujundamiseks.
