Sotsiaalministeerium nendib, et sel nädalal on oodata väiksemaid vaktsiinikoguseid, kui loodeti. Samas mitmes Euroopa riigiski jääb süstimise tempo dooside laekumisele alla. Mõned on peatanud AstraZeneca vaktsiini kasutamise mõneks ajaks ja neisse koguneb kasutamata vaktsiinikoguseid. Juba eelmisel nädalal peale Taani otsust peatada AstraZenecaga vaktsineerimine ütles Eesti parimaid virolooge, professor Andres Merits, et meie esimene käik peaks olema küsida nende vaktsiine endale. Rriigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis Delfi „Erisaates“, mida ja kas saaks dooside hankimisel äkki rohkem teha. Saatejuht on Raimo Poom.

Mihkelson pidi küsimuse peale, kas talle teadaolevalt on Eesti juhid teinud nüüd kõnesid riikidesse, kust ehk saaks küsida hetkel kasutuseta doose, nentima, et hetkel ei tea nendest. „Kui küsite otse, kas ma tean, kas selliseid kõnesid on tehtud, siis parlamendi liikmena mul sellist informatsiooni praegu ei ole.“ Küll aga uskus ta, et inimesed, kes vastutavad piisavate vaktsiinikoguste olemasolu eest, seda tööd teevad.

„Aga küsimus on õigustatud, mitte ainult selle pärast, et Taani tegi sellise otsuse. Norra tegi vahepausi ja Island. Kuid teame, et Euroopa riigid ja Euroopa Komisjon on pöördunud ka USA poole, et saada seal ladudes olevatest 30 miljonist doosist miskit meile, kuna USA pole veel andnud kasutusluba AstraZenecale. Tegelikult on kohti, mille kaudu täiendavaid vaktsiinikoguseid saada, päris mitu,“ seletas Mihkelson.

„Üks asi on meie aktiivsus siit Tallinnast, vaieldamatult on see oluline. Ilmselt on ka tähtis, et püüaksime töötada selle läbi, et EL-i ja Euroopa Komisjoni tasandilt oleks võimalikult kõvad jõuõlad erinevatel tasanditel, et tarneprobleeme vähendada,“ lisas väliskomisjoni esimees.

USA-s ladudes ootava 30 miljoni doosi osas teeb Euroopa Komisjon juba tööd. Kuid eks sellises küsimuses on iga hääl on väärtuslik. Praegu pole näha, et Eesti juhid kutsuksid meie parimat liitlast üles selle peale mõtlema. Mis puutub Euroopa riikidega dooside vahetamisse, siis see on koht, kus sotsiaalminister, välisminister ja diplomaadid võiksid ometi proovida ühendada oma jõud. Kas väliskomisjon kavatseb juhtida tähelepanu, et nüüd peaks tööd liitlaste ja partneritega kiirendama?

„Jah, see mõttekäik on väga õige,“ märkis Mihkelson. „Ilmselt saavutaksime väikeriigina veel rohkem, kui suudaksime EL-i tasemel vaktsiiniprotektsionismist lahti saada. Ja suuta näha tervikpilti. Nii nagu eelmise aasta kevadel nägime, kui Itaalia sai esimesena pandeemiast pihta ja Saksamaa pani peale piirangud EL-i siseselt kaitsevahendite tarnetele. Natuke näeme praegu selliseid pingeid rahvusvaheliselt, mis on tekkinud EL-i ja Ühendkuningriigi vahel või EL-i ja USA vahel ei ole kõik väga ladus ja solidaarne. Igaüks vaatab, kuidas oma kodalikud ja rahva saaks vaktsineeritud,“ avas väliskomisjoni esimees praegust olukorda.

„Ja selle tõttu kindlasti on vaja aktiivsust ja eks teinekord võib olla vaja ka nähtavat aktiivsust. Kuid tulemuslik diplomaatia ei peaks käima läbi pealkirjade ja pressiteadete, vaid telefoni ja muu vestlustöö kaudu,“ lausus ta.