Norra kahtlus AstraZeneca vaktsiini osas tõi meditsiinipersonalile suure koormuse: puhkes kerge paanika

Trondheimi erakorralise meditsiini osakonna arst Anders Rosvoldaunet ütles, et laupäeva pärastlõunal pärast ravimiameti pressikonverentsi toimus murelike inimeste pöördumistes plahvatuslik kasv.

"Telefonid olid punased, olime täiesti rakkes," ütles Rosvoldaunet NRKle.

Norra ravimiamet teatas laupäeval erakorralisel pressikonverentsil, et uurib kolme AstraZeneca vaktsiini saanud nooremaealise meditsiinitöötaja hospitaliseerimist haruldaste ja ebatavaliste sümptomite tõttu. Oslo Ülikooli Kliinikumis viibivad kolm patsineti on raskes seisundis: neil tuvastati "veritsemine, veretrombid ja madal vereliistakute arv", ütles ravimiameti meditsiinijuht Steinar Madsin.

Amet palus alla 50-aastastel inimestel, kes on viimase 14 päeva jooksul saanud AstraZeneca vaktsiini, pöörduda võimalikult kiiresti erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui nende kõrvalnähud on kestnud enam kui kolm päeva ja neil on tekkinud kehale väiksemaid või suuremaid laike.

"Kui lähemalt vaadata, on meil kõigil kehal mõned laigud. Inimesed võtavad ühendust ja on selge, et see toob meile suure koormuse," tõdes Rosvoldaunet.

"Valdav osa patsiente, kes hetkel arsti ootavad, on tulnud just seetõttu. Meil on väga kiire päev - seda just vaktsiinide pärast mures olevate inimeste pärast."

NRK teatel on häirekeskused ja haiglad ülekoormatud üle Norra.

"Upume samuti AstraZenecaga vaktsineeritute kõiksuguste päringute all. Täiesti lootusetu", tõdes üks Lääne-Norra arst meditsiinitöötajate kinnises Facebooki grupis.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Caroline Bremer rõhutas laupäeva õhtul, et hädaabinumbrile tuleks helistada ainult sümptomite korral. "Juhul, kui olete mures, kuid teil ei ole sümptomeid, võite helistada COVID-19 nõuandeliinile, mis võtab kõnesid vastu ka nädalavahetusel kella 9-st kella 15-ni," lausus Bremer.

"Tõenäoliselt hirmutas inimesi [ravimiameti] pressikonverents. Ilmselt on puhkenud väike paanika," ütles Trondheimi peaarst Tove Røsstad. Tema sõnul on häirekeskus jäänud kõnede laviini alla ja see tekitab probleemi, kus kõiki ei jõuta piisavalt kiiresti teenindada. "Me nägime seda ka pandeemia algul. Ärevuses inimesed kutsusid omale kiirabi ja seetõttu tekkis järjekorraprobleem."

Tema sõnul tuleb suurem osa kõnesid inimestelt, kellel tegelikult tõsiseid sümptomeid pole. Røsstad usub, et enamik vaktsiini saanud inimesi peaks enne hädaabinumbrile helistamist kontrollima, mida peetakse tavapärasteks kõrvalnähtudeks.

AstraZeneca vaktsiiniga on tavapärased järgmised kõrvaltoimed: tundlikkus, valu, soojustunne, sügelus või verevalum süstekohas, väsimustunne või üldine halb enesetunne, külmavärinad või palavikutunne, peavalu, iiveldus, liigese- või lihasvalu.

"On teada, et vaktsineerimise järel võib teil tekkida mitmeid kõrvaltoimeid, nii see paraku on," ütles Røsstad. "See aga ei tähenda, et see oleks ohtlik, ja kui teil on eelpool mainitud sümptomid, pole põhjust kiirabisse helistada."

Trondheimi EMO arsti Rosvoldauneti sõnul võetakse iga helistajat siiski tõsiselt. "Inimesed, kellel on ravimiameti poolt välja toodud - veretrombidele viitavad - sümptomid, peaksid meiega muidugi ühendust võtma," ütles ta. "Inimesed peavad siiski eeldama, et neil tuleb liinil tavapärasest kauem oodata."