ONLINE-INTERVJUU | Perearst Triin Perkson: pärast koroonaviiruse põdemist on kirjeldatud pikalt kestvaid psüühikahäireid
(153)
Kas tõesti on võimalik koroonaviirusesse haigestudes kuidagi oma keha toetada põdemisel? Kuidas immuunsussüsteemi tugevdada?
Koroonaviirusesse haigestudes on kodused ravivõtted samad, mis teiste ülemiste hingamisteede viirushaigustega - eelkõige võimalikult palju puhata, tarbida piisavalt vedelikke ning tubasid tuulutada.
Immuunsüsteem on hästi keeruline süsteem, mille ühel pool on võitlus haigustekitajate vastu, aga teisel pool peavad samal ajal töötama ka mehhanismid, mis takistavad neil kaitsereaktsioonidel kehale endale liiga tegemast. Sellesse süsteemi ei tohiks liigselt sekkuda - kui immuunsüsteemi “tugevdama” hakata, siis on teoreetiline võimalus see tasakaalust välja viia, immuunsüsteemi “ründav” osa kaldub sihtmärgist kõrvale, hakkab võitlema ka enda rakkude vastu ja võivad tekivad kroonilised autoimmuunhaigused.
Liiga tugevad immuunsüsteemi reaktsioonid arvatakse olevat ka põhjuseks, miks mõnel inimesel COVID-19 väga raskelt kulgeb.
Kas MMS aitab koroonat ravida?
Ei, MMS ei aita koroonat ravida ega ennetada.
MMS ehk naatriumklorit on ilma raviomadusteta toksiline aine. Kergematel juhtudel annab mürgistusest märku iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus; pikaajalisel kokkupuutel väikeste doosidega kahjustab ta muuhulgas vereloomet, viljakust, võib põhjustada neerupuudulikkust ja muid organite kahjustusi. MMSi manustamist lastele loetakse lapse väärkohtlemiseks. MMSi ja teiste mürgiste ainetega kokku puutumisel tuleks võtta ühendust mürgistusteabekeskusega telefoninumbril 16662, kus aidatakse kiiresti leida sobivaim tegutsemisskeem kahjude vähendamiseks.
Kas D-vitamiin aitab ravile kaasa? Kas D-vitamiin aitab ka profülaktilises mõttes?
D-vitamiini kriitilist vähesust organismis on seostatud sagedasema viirusinfektsioonide põdemisega. Pole aga leitud, et normaalse D-vitamiini taseme korral selle lisamanustamine mingit täiendavat efekti annaks. Ei ole ka veenvat tõestust, et D-vitamiin COVID-19 ravis tõhus oleks, vastavasisulised uuringud on veel pooleli.
Juba enne COVID-19 tulekut, aga nüüd ka COVID-19 kontekstis oli näha, et hea D-vitamiini tase veres annab paremaid tulemusi viirushaigustesse haigestumise ja nende kulu osas. Pole päris veenvalt selge, kas selle erinevuse toob apteegist võetud vitamiinide söömine või on seal suurem tähtsus muudel käitumuslikel teguritel, mida kõrgem D-vitamiini tase veres lihtsalt peegeldab. Rasvase kala söömine ja õues päikesevalguse käes liikumine on mõlemad tuntud tervist hoidvad tegurid. Eesti riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused soovitavad septembrist aprillini lastel ja täiskasvanutel võtta 400 ühikut, eakatel 800 ühikut D-vitamiini päevas.
D- ega C-vitamiini suurtes kogustes tarbimine ei anna positiivset efekti ei haiguse ravis ega ennetuses ning ning seda tuleks vältida.
Kuidas käituda, kui oled koroonas ja palavik tõuseb?
Palavik on nakkushaiguste korral universaalne reaktsioon - sellel on ühelt poolt immuunsüsteemi talitlust aktiveeriv mõju ja teiselt poolt on paljudel haigustekitajatel kõrgemate temperatuuride juures raskem tegutseda. Seetõttu iga palavikku langetama ei pea.
Üldreeglina võetakse ravimitega alla palavik üle 38,5 kraadi. Täiskasvanud võivad kasutada 1000 mg paratsetamooli (ööpäevas maksimaalselt 4000 mg) või 400 mg ibuprofeeni (ööpäevas maksimaalselt 2400 mg); kui palavik ühega ei alane, siis võib ka teist lisaks võtta. Mõlemad ravimid on lühikese toime kestusega, mistõttu tuleb neid võtta mitu korda päevas.
Perearstikeskusele peab kindlasti teada andma, kui palavik on püsinud üle 38 kraadi üle kolme päeva või kui palavikualandajatega temperatuuri langetada ei õnnestu. Mõnikord on siis mõistlik inimene vastuvõtule kutsuda ja seisundit täpsemalt hinnata. Koroonaviirusega võivad kõrged palavikud kesta viis päeva ja kauem, kuid üle kolme päeva kestva kõrge palaviku puhul soovitame perearstikeskusega siiski ühendust võtta.
Mis hetkel peaks kiirabisse helistama? Kas peaks sellega kannatama viimase hetkeni?
Kui olete nakatunud, andke kindlasti sellest teada oma perearstikeskusele - sealt hinnatakse haiguse kodust seisu on ning antakse nõu, kuidas nakkuse sümptomitega toime tulla. Haiguse süvenedes kutsutakse inimesed vajadusel vastuvõtule.
Enamasti toimub raskemate haigusjuhtude puhul seisundi halvenemine 8-9 päeva pärast esimeste sümptomite avaldumist. Erakorralist abi ja kiirabi sekkumist vajavad need inimesed, kellel:
- Nakkuse sümptomitega kaasneb äärmine jõuetus
- Hingamissagedus rahuolekus on üle 30 korra minutis, esineb tugev õhupuudustunne või on tekkinud kuuldav hingeldus, täislausetega rääkimine on raske ning paneb õhku ahmima
- Kui on tekkinud tugev, pidev või üle 1-2 minuti järjest püsiv valu rinnus
- On tekkinud teadvusehäired või segasusseisund
- Palavik ≥ 39 kraadi, mis ei allu ravile adekvaatsete ravimiannustega (s.o täiskasvanul paratsetamooli 1000 mg + ibuprofeeni 600 mg kuni 3 korda päevas, lastel vastavalt kehakaalule 10 mg/kg ibuprofeeni + 15 mg/kg paratsetamooli kuni 3 korda päevas)
- Kui vererõhk on mitmekordsel mõõtmisel ≤ 90/60 mmHg (emb-kumb näitudest), pulss rahulikus olekus ≥ 120 x/minutis.
Kui tekib muresid või küsimusi, tasub alati esimesel võimalusel perearstikeskusega konsulteerida. Enamik haigeid erakorralist sekkumist ei vaja, kuid kõik inimesed vajavad jälgimist ja seetõttu on väga oluline, et perearstikeskus oleks haigestumisest teadlik.
Mis käsimüügi ravimitest on koroona ravimisel tolku?
COVID-19 on viirushaigus ja tõhusat viirusevastast ravi ei ole käsimüügis ega retseptiga. Kasutame vaid sümptomit leevendavat ja üldist toetavat ravi.
Hingamisteede vaevusi aitab leevendada auruaparaadi ehk nebulisaatori kaudu hingatav füsioloogilise lahuse aur - see rahustab ja niisutab hingamisteesid, pakkudes leevendust köhale. Hingamist võib kergendada jahedapoolne õhk toas.
Köha puhul on esimesteks soovitusteks asendiravi (vältida pikka selili lamamist, seliliasendis köhimine on ebaefektiivsem) ja lusikatäis mett (diabeetiga patsiendid peaksidki vaid lusikatäiega piirduma). Kuiva ärritusköha korral võib kasu olla köha pärssimisel kodeiinist, käsimüügis on seda ainult kombinatsioonis paratsetamooliga, st peab jälgima, et paratsetamooli ööpäevast annust (4000 mg) ei ületaks. Rögase köha puhul kodeiini kasutamine ei ole lubatud, röga paremaks väljutamiseks võib kasutada rögalahtisteid, olgu siis looduslikke (luuderohi, mürtool) või sünteetilisi (atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin). Rögast lahti saada aitavad ka puhumisharjutused - näiteks kõrrega vette mullide puhumine
Ka nina loputamine füsioloogilise lahusega võiks enesetunnet parandada. Palaviku või valu puhul tasub kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni.
Vanakooli meetodit keeva veepoti kohal auru sisse hingata ei ole soovitav - erinevalt nebulisaatorist tulevast külmast aurust on keeva vee aur väga kuum ning suureneb risk põletuste tekkeks, lisaks suurendab kuum aur ka hingamisteedes turset ning võib hoopis olukorda hullemaks teha. Soodaga auru samuti ei soovitata, kuna see kipub hingamisteede limaskesta kuivatama.
Põdesin koroonat ja see mõjus ka vaimsele tervisele. Kuidas raske haiguse põdemise ajal vaimset tervist toetada?
Koroonaviiruse pandeemia tingimustes on kõikide inimeste igapäevased tegevused ja elurütm oluliselt mõjutatud nii haigestunud inimestel kui ka mittehaigestunutel. On arusaadav ja loomulik, et sellises olukorras esinev pikaajaline stress langetab meeleolu ja suurendab ärevust. Ka pärast COVID-19 põdemist on kirjeldatud pikalt kestvaid psüühikahäireid: depressiooni, ärevust, unehäireid ja traumajärgset stressihäiret.
Esmaseks soovituseks, mida ka psühholoogid on soovitanud, on püüda piirata uudiste lugemist ja vaatamist - pidev uudistevoog ja sotsiaalmeedia jälgimine koroonaviiruse teemadel suurendab rahutust ja ärevust. Selle asemel, et pidevalt end olukorraga kursis hoida, on soovitatud uudiseid lugeda üks kuni kaks korda päevas ning valida selleks kindel kellaaeg ja kindel usaldusväärne meediakanal. Pidev hirmutavate ja ärevate lugude lugemine ei mõju tihtipeale vaimsele tervisele hästi.
Oluline on hoida sotsiaalseid kontakte - kuigi hetkel on mõistlikum distantsi hoida ning silmast silma lähedastega mitte kohtuda, siis telefoni- ja veebisuhtluse jätkamine on enam kui tervitatav.
Kasu võib olla erinevatest vaimsetest praktikatest nagu teadvelolek, tänulikkuse harjutamine, mediteerimine. Ka oma kogemuse jagamine ja teistele sarnases olukorras olevate inimestega suhtlemine võivad abiks olla, kui suhtluse eesmärgiks on konstruktiivselt jagada nippe, kuidas oma sümptomitega toime tulla.
Vaimse tervise hoidmise osas koroonaviiruse ajal annab hea ülevaate veebilehekülg https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal ja palju tööriistu on ka veebilehel https://peaasi.ee/
Missugune on keskeltläbi haiguse kulg ja kui pikalt võib inimene haige olla?
Koroonaviiruse peiteperiood on 1-14 päeva, enamikul haigestujatest tekivad sümptomid 4-5 päeva pärast lähikontakti. Kerge või keskmise raskusega haigus kestab nendel, kes haiglaravi ei vaja, tavaliselt kuni 10 päeva.
Inimesed muutuvad nakkusohlikuks umbes 48 tundi enne seda kui esimesed sümptomid üldse avalduda võivad. Seepärast on oluline jälgida distantsi hoidmise ja maski kandmise reegleid ka siis, kui tuntakse end tervena. Nakkusohtlikku viirust kergelt-keskmiselt põdenud inimestelt harilikult pärast 8. haiguspäeva enam leitud ei ole, ohutuse mõttes on Eestis haigete isolatsiooni paari päeva võrra pikendatud kümne päevani. Raskelt põdevad inimesed ja immuunpuudulikkusega haiged on nakkusohtlikud kauem ja nende isolatsioon kestab minimaalselt 20 päeva.
Haiguse sümptomid võivad varieeruda, aga sagedamini kirjeldatakse palavikku, kuiva köha, hingamisraskust, väsimust ja jõuetust, lihas-liigesvalusid, peavalu, lõhna- ja maitsetaju häiret, kurguvalu, nohu, silmapõletikku, kuid ka iiveldust, oksendamist ja kõhulahtisust.
Sümptomite raskus võib olenevalt inimesest erineda, enamikel inimestel kulgeb haigus kergete kuni keskmise raskusega ülemiste viirushaiguse sümptomitega.
Võimalik on nakkuse asümptomaatiline ehk üldse ilma haigusnähtudeta kulg. Raskematel juhtudel on haiguse klassikaliseks avalduseks kahepoolne kopsupõletik, tavaliselt kujuneb see 8-9. haiguspäeval, kus seisund ootamatult halveneb.
Miks osadel inimestel koroonaviirus väga raskelt kulgeb, ei ole veel väga hästi teada. On selge, et raskemini põevad vanemad ja kaasuvate haigustega inimesed, raskest haiguse kulust on pisut enam ohustatud ka mehed. Võimalik, et haiguse kulg on raskem nendel, kes on nakatunud väga suure viiruse doosiga (seetõttu võiks maski kandmine aidata ka nakatumise korral kaasa aidata kergema haiguspildi kujunemisele).
Alati ei pruugi raske haiguspilt olla seoses kaasuvate haigustega. Arvatakse, et mõnedel juhtudel võib koroonaviirus immuunsüsteemi segadusse ajada, nii et see vastab haigusele liiga tugevalt ning koos viiruse vastu võitlemisega hakkab võitlema ka oma keha rakkude vastu. Tekib ülitugev põletikureaktsioon, mis võib kahjustada organeid - maksa, veresooni, neerusid ja kopse ning põhjustab trombide teket üle kogu keha.
Viimasel ajal on hakatud rääkima ka nn pika COVIDi juhtumitest, kus väsimus ja jõuetus, hingamisraskus, liigesevalud ning teised sümptomid võivad palaviku- ja ägedate sümptomite taandumise järgselt püsida isegi mitmeid kuid. Pikka COVIDit mõistetakse veel halvasti, võimalik, et tegemist on mitme erineva sündroomiga.
Kui avaneb võimalus COVID-19 vastu vaktsineerimiseks, siis kasutage seda kindlasti - ette ennustamatu haigus võib olla oluliselt raskemate tagajärgedega kui vaktsineerimine, mille peamised kõrvaltoimed nagu süstekoha valu ja palavik taanduvad ise paari päevaga.
Olen tänaseks koroonas olnud juba 14 päeva. Palavik, nohu, lihasvalu ja muud sümptomid on möödas, aga on tohutu väsimus (nii füüsiline kui ka vaimne). Kuidas seda leevendada?
Koroonaviirusest taastumine on väga individuaalne ning ei sõltu alati sellest, millise raskusega sümptomid algselt olid. Enamik inimesi taastuvad 12 nädala jooksul täielikult, kuid mõnikord võivad sümptomid nagu väsimus ja jõuetus, keskendumisraskused, valu rinnakupiirkonnas püsida ka kauem.
Kõige olulisem on anda endale taastumiseks aega ning lubada kehal puhata. Kui sümptomid püsivad ka nelja nädala möödudes, tuleks sellest kindlasti perearstikeskusele teada anda.
Tasapisi kogunevad kogemused näitavad, et ka pikalt kestva väsimuse puhul on abi sellistest lihtsatest asjadest nagu kindla öö ja päeva rütmi säilitamine, järk-järgult suurenev aeroobne füüsiline koormus (nt jalutuskäigud looduses) ja tervisliku toitumise põhimõtete järgimine.
Põdesin koroona läbi kevadel, kas pean praegu vaktsineerima, kui sain antikehad? Lisaks räägitakse, et läbipõdenutele piisab ühest vaktsiinidoosist, on see nii?
Koroonaviiruse läbi põdenud inimene ei haigestu suure tõenäosusega mõnda aega uuesti. Kui kaua selline immuunsus kestab, ei osata veel täpselt öelda - kindlasti kestab see enamikel inimestel vähemalt kuus kuud ja poole aasta jooksul pärast haiguse läbi põdemist võime olla võrdlemisi kindlad, et uut nakatumist tekkida ei saa. Eestis on hetkel kokku lepitud, et need inimesed ei pea kuue kuu jooksul pärast põdemist enam lähikontaktsena isolatsiooni jääma ning ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomite puhul ei suunata neid uuesti testima, sest ülisuure tõenäosusega on tegemist mõne muu viirusinfektsiooniga. Küll aga ei vabasta läbipõdemine maski kandmisest ning kätehügieeni ja distantsireeglite täitmisest.
Eesti laboriarstid, nakkushaiguste arstid ning perearstid on kokku leppinud, et läbi põdemist tõendab ainult digiloost leitav positiivne RT-PCR SARS-CoV2 test ehk ninaneelust võetav koroonaviiruse PCR-test. Antikehade testid ning kiirtestid haiguse läbi põdemise tõenduseks ei sobi - antikehade osas me ei oska hinnata, millal nakatumine toimus ning kiirtestid ei ole piisava usaldusväärsusega.
Viimase poole aasta jooksul koroonaviiruse läbi põdenud inimestel piisab ühest vaktsiinidoosist, et oma kaitsevõimet suurendada. Vaktsineerimise hetkeks peaks nakkusest olema möödas vähemalt üks kuu, kuid mitte rohkem kui 6 kuud.
