Vajakajääk on järjekordne tagasilöök EL-i vaktsineerimiskavale, mida saadab viimastel kuudel üks probleem teise järel, alates korduvatest tarneviivitustest kuni aeglase vaktsineerimistemponi mõnedes liikmesriikides, vahendab Reuters.

Teadaolevalt saatis AstraZeneca 10. märtsil Euroopa Liidu ametnikele kirja, milles tõdes, et ravimifirma suudab märtsi lõpuks tarnida blokile kokku 30,1 miljonit ja aprillis veel 20 miljonit vaktsiiniannust.

Viimati 25. veebruaril teatas AstraZeneca tegevjuht Pascal Soriot aga Euroopa Parlamendile, et ettevõte loodab märtsi lõpuks blokile tarnida 40 miljonit doosi.

Vaid päev varem pälvis Inglise-Rootsi ravimifirma EL-i pahameele, kui teatas, et suudab esimese kvartali jooksul blokile tarnida kokku 34 miljonit vaktsiiniannust, mis oli pelgalt kolmandik algselt kokkulepitust (90 miljonit doosi).

Uus kärbe järgnes Itaalia ja Euroopa Komisjoni eelmise nädala otsusele blokeerida AstraZeneca vaktsiinide eksport Itaaliast Austraaliasse. Tegemist oli esimese korraga, kui rakendati EL-i mehhanismi, mis võimaldab blokil keelduda vaktsiinitootja eksporditaotlusest juhul, kui viimane ei suuda kinni pidada EL-iga sõlmitud kokkulepetest.

AstraZeneca pressiesindaja keeldus reedel kommentaaridest.

Olukorraga kursis olev inimene ütles Reutersile, et suurenenud tarned, mida ettevõte esimeses kvartalis ootas, ei realiseerunud, kuna vaktsiinide eksportimine globaalsete tarneahelate kaudu on raskendatud.

USA, kust AstraZeneca lootis tarnida osa puuduolevatest doosidest, teatas sel nädalal EL-ile, et ei ole nõus kodumaal olevatest vaktsiinikogustest midagi loovutama.

AstraZeneca teatel on tarnekärped tingitud tootmisprobleemidest EL-is.